Raul Eamets: Narva vanalinn ja eesti meel

Narva panoraam ammu enne Eesti aega. FOTO: Vikipeedia Foto: Vikipeedia

Aegajalt tuleb ajakirjanduses teemaks ühtne eesti kool ja eesti keele õpetamine vene koolides. Üks keerulisemaid pähkleid siin on kindlasti Narva linn, kus eestlaste osakaal  elanikest on 5 protsenti või veel vähem. Kuidas sellises olukorras tagada eestluse säilimine või veelgi enam selle arendamine, küsib Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Kui alustada koolidest, siis väga oluline on keskkond, kus õpetatakse. Teiste sõnadega, möödunud sajandil ehitatud koolimajadesse on väga raske uut hingamist sisse puhuda, isegi kui seal on tehtud sanitaarremont. Selleks et koolimajades tekiks uus hingamine, oleks vaja ka uusi ja kaasaegseid õpitingimusi ning apoliitilist eestimeelset direktorit, kes tooks kaasa oma õpetajate meeskonna tuumiku. Kavandatavad riigigümnaasiumid Narvas loodetavasti sellise võimaluse annaksid, eriti kui nendega koos tehakse ka eestikeelsed lasteaiad ja läheduses on ka eesti põhikool.

Ainult betoonist muidugi ei aita ja eesti keeles õpetamist peaks toetama ka riigipoolsete meetmetega. Süsteem peaks olema läbipaistev ja õiglane. Praegu makstakse Narvas 20–25 protsenti lisatasu, kui õpetatakse eesti keelt või õpetatakse eesti keeles. Kas süsteem on läbipaistev ja õiglane, jätan asjaosalistele otsustada. Võibolla peaks see summa olema isegi suurem, kuni 50 protsenti põhipalgast ja varieeruma sõltuvalt sellest, kas räägime keeles õpetamisest või keele õpetamisest. Kindlasti peaks selline palgalisa lisanduma kõikidele haridusasutustele, ka kõrgharidust andvatele.