/nginx/o/2021/10/09/14126443t1h748c.jpg)
Alar Kariselt ootan teadlasele omasel tasemel riigi siseelu tajumist. Praegu vaevleb ühiskond pandeemia ja poliitiliste erimeelsuste kuhjumise käes ning vajab presidendi rahustavat sekkumist, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži haldusjuht Ivo Känd.
Mis nüüd saab? Uus luud pühib puhta toa – või ühest inimesest ei olene miski? Rahvatarkus kõneleb, et liblika tiivalöök ühel pool maakera võib osutuda selleks viimseks impulsiks, mis vallandab teisel pool planeeti maavärina. Eesti mõõtu riigis võimendub iga isiksuse tiivalöök kergesti tormiks veeklaasis.
Kui tahes karismaatiline ja tark meie uus president Alar Karis ka on, ei lahenda – aga samas ka ei tekita – Eesti Vabariigi president ühtegi riiklikku probleemi.
Samas võib presidendi aususest ja tarkusest tulenev kaudne kasu vähemalt sedapuhku olla nii suur, et tippteadlane puhastab presidendiinstitutsiooni maine ning annab meile aatelist jõudu üheskoos oma muresid lahendada.
Austatud president, palun vältige neid karisid, mis teie eelkäijate tegevuse tõttu on institutsiooni usaldusväärsusele sügavad kriimud jätnud!
Omanäoliselt erilise stiiliga Kersti Kaljulaid näitas, kuidas käib Eesti edukas esindamine maailmas, mismoodi saavutada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liikmesus, ning kohtumisele Vladimir Putiniga viis ta oma rõivavalikuga sõnumi «Sõna on vaba».
Kaljulaid on julgelt kasutanud iga võimalust näidata, kui palju tema arusaam demokraatlikust ja sidusast riigivalitsemisest lahkneb erimeelsete poliitikute omast. Mina isiklikult söandan tunnistada: olen ametist lahkuvasse presidenti suhtunud lugupidavalt mõnede avalduste põhjal, mille ta on mõtte, sõna ja teoga teinud laste teemal.
/nginx/o/2021/01/21/13587859t1h4ad6.jpg)