/nginx/o/2021/06/18/13859613t1h753b.jpg)
Harjumaal elab üle 100 000 inimese. Ometi on kohalike valimiste eel Harjmaa pildilt maas, kirjutab Lavly Perling (Isamaa).
Sauel, Sakus, Harkus, Raes, Lääne-Harjus ja Viimsis elab sama palju inimesi kui Tartus ja Jõhvis kokku. Debatid, arutelud, valimisstuudiod on «suurtele» linnadele, kuid Harjumaa teemad puudutavad enam kui sadat tuhandet nimest. Seejuures inimesi, kes oma olemuselt on Eesti majandusedu ja ühiskondliku jõukuse loojad.
Tallinna linna stagneerunud juhtimiskultuuri, korruptsioonirohkust ja asjaajamise läbipaistmatust silmas pidades ei ole kahtlust, et ettevõtlikkuse toetamine, nutikad ideed ja kiire ning lihtne asjaajamine annavad juba täna põhjuse, miks ettevõtjad investeerimise ja inimesed elukoha otsingutel vaatavad üha rohkem Harjumaa suunas. Kuid siin on valdkondi, mida asjatundliku, nutika ja nõudliku juhtimisega saab muuta paremaks.
See on Eesti kõige kiiremini arenev piirkond ning seda arengut ei tohi tulevaste põlvede nimel peatada. Seda tuleb suunata. Siinne kodune miljöö peab säilima ning Tallinna ümbruse vallad ei tohi muutuda pealinna magalateks.
Pereema istub hommikuti ummikus, sest töökoht on pealinnas. Lähemal oleks meelepärast tööd küll, aga transpordiühendust pole. Lasteaed noorimale lapsele on teises valla otsas ja seda vastassuunas. Mugavam oleks lasteaed töökoha lähedal, aga see on teine vald. Ilma kahe autota hakkama ei saa, seega rohepöörde jutt tekitab selles perekonnas pigem vastumeelsust, kuigi nad mõistavad teema tähtsust ja tähendust. Vanemate laste kooli haridustase on enam-vähem, aga kuna naabervald pakub õpetajatele alati ümbritsevatest valdadest 100 eurot rohkem palka, liiguvad õpetajad sageli sinna. Keskmine laps eelistaks huvialaringina seda, mida pakub küll naabervald, aga siis oleks see kaks korda kallim. Seega jääb mitte meelepärane trenn koduvallas. Pereisa võiks ju töö olemust silmas pidades kodukontoris töötada, aga internetiühendus ei pea vastu. Linna sõitmiseks ühistranspordiga tuleks esmalt kasutada bussi, aga see jõuab hommikul rongijaama mõni minut peale rongi väljumist. Seega ikkagi teine auto
See on ühe tänase Saue valla pere argipäev. Keskkond on siin kodune, koduvalla areng kiire, aga teenused ei jõua vajadustele järgi.
Sauel, Sakus, Raes, Harkus, Lääne-Harjus ja Viimsis elab kokku üle 106 000 inimese. Ainut kastist välja koostöövormid ja uut moodi lahendused suudavad pakkuda inimestele selles Eesti kõige kiiremini arenevas piirkonnas suuremat rahulolu oma elukorraldusega.
See on ühe tänase Saue valla pere argipäev. Keskkond on siin kodune, koduvalla areng kiire, aga teenused ei jõua vajadustele järgi
Kõik algab suhtumisest. Vallamajade uksed peavad olema inimestele avatud, vallaametnikud eelistama oma valla inimestega suhtlemisel lihtsat kirjastiili ja vahetuid selgitusi küsimuste korral. Bürokraatia tuleb viia miinimumini ja ettevõtjad võiksid neid valdasid eelistada oma investeeringuteks, sest teavad, et siin on ettevõtlikkust soodustav vallajuhtimiskultuur ning kiire ja lihtne asjaajamine. Seejuures nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, sest see Eesti pöörase kiirusega arenev piirkond on ju osa Tallinna-Helsingi majandusvööndist.
Valdadevaheline transport peab põhinema liikuvusanalüüsil ja seda nii liinide, graafikute kui ka erinevate transpordiliikide nagu näiteks rong ja buss graafikute integreerimise osas. Jagamismajanduse lahendused olgu igapäevased, andmeid kasutatakse teenuste inimestele lähemale viimiseks ja uued transpordiliigid pakuvad alternatiive inimestele mugavaks liikumiseks.
Küla- ja asumiseltsid peavad olema tulevikus päriselt kaasatud otsustusprotsessidesse ja panustama nii kodukoha traditsioonide hoidmisesse kui ka kogukonna tugevdamisse. Olgu konkreetseks näiteks kogukonna vabatahtlik sotsiaalsüsteem, kus vabatahtlikkuse alusel toimetavad inimesed lähevad riigiametite kõrval appi abivajajatele, et igaüks saaks tunda end koduvallas turvaliselt, olgu siis koolis või kodus.
Kui noor inimene vajab vaimse tervise turgutust, peaks ta seda vabalt saama igas vallas. Nagu ka naabervallast huviringi, mis noort kõige enam köidab. Vallad peaksid korraldavad omavahelise asjaajamise. Esimese töökogemusegi võiksid noored saada kodulähedastest ettevõtetest, sest vallad, kes väärtustavad ettevõtlikkust, on aidanud kokku viia haridusasutused ja ettevõtjad.
Siinsed linnaruumid võiksid olla aga nii nutikalt planeeritud ja ägedad, et pealinlastelgi on põhjust tulla näiteks Sauele nädalavahetust veetma.
Kosmoselaeva ei vii orbiidile stardil väljuv tulevärk ja müra, ikka võimas mootor ja moodne kosmosetehnoloogia. Ka Eestile ei anna arenguspurti mitte pealinna tuled ja üritused, vaid tugev majandus ning see on suuresti Harjumaal.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/20/13586742t1h550e.jpg)