2019. aastal Eesti Keele Instituudi ja mõttekoja Praxis koostöös valminud uuringust tuli välja, et selge keele arendamiseks on oluline juhtkonna toetus ja mõtteviisi püsimine asutuse põhiväärtuste hulgas. Foto on illustreeriv. FOTO: Margus Ansu

Äsja Eesti Keele Instituudi ja Kantar Emori koostöös käivitatud uuringust kirjutab rahvusvahelise selge keele päeva eel instituudi vanem selge keele nõustaja Katre Kasemets.

Alates 2011. aastast on 13. oktoobril tähistatud rahvusvahelist selge keele päeva. Selle eesmärk on kõikjal valdkonna teadlikkust ja tähtsust suurendada ning tehtud edusamme teistele eeskujuks seada. Kuupäev on tõukunud aasta varem USAs vastu võetud selge kirjutamise seaduse (Plain Writing Act) aastapäevast. See seadus kohustab valitsusasutusi dokumente selges keeles kirjutama ning ametnikele sellekohaseid koolitusi tegema.

Selge keele päeva tähistamiseks on korraldatud paljudes riikides teemakohaseid üritusi. Ka Eestis oleme sel ajal viimased seitse aastat teinud kokkuvõtteid selge sõnumi võistlusest. Nende aastate jooksul on meile saadetud 576 võistlustööd. On juba tekkinud hulk neid, kes igal aastal võistlusel osalevad. Oleme saanud tagasisidet, et selline tunnustus tähendab palju. Võistluse selge sõnumi edendaja kategooria võitjad on olnud Tervise Arengu Instituut (2014), Riigimetsa Majandamise Keskus (2015), Maksu- ja Tolliamet (2016), Päästeamet (2017), Riigikontroll (2018), Politsei- ja Piirivalveamet (2019) ning Statistikaamet (2020).

Viimase nelja aasta jooksul on Eesti asutused ja ettevõtted Eesti Keele Instituudilt tellinud ligi 40 selge keele koolitust. Suur huvi teeb ainult heameelt. Nii oleme kasvatanud siinset selge keele kogukonda.

Võistlust me sel sügisel ei korralda, aga teeme vahekokkuvõtte, et muu hulgas ka võistluse sisu ja vormi uuendada. Eks iga ettevõtmine tahab mõne aja tagant ümbermõtestamist ja värskendust. Praegu tundub selleks sobiv aeg.

Selge keelekasutuse oluline osa on lugupidav ja hooliv suhtumine oma lugejasse ning viisakas ja sõbralik toon.

1

Sihtrühma uuringuid tekstide arusaadavuse ja kasutatavuse kohta oleme teinud varemgi, sest ainult nii saab teada, kas teave täidab oma eesmärki. Nüüd otsustasime Kantar Emori abiga pöörduda selge keele kogukonna liikmete poole, et teada saada, kuidas neil pärast edukat selge sõnumi võistlusel või selge keele koolitusel osalemist on läinud. Uurime, kuidas on kogukond selge keele mõtteviisi oma asutustes omaks võtnud ja arendanud, milliseid algatusi ja muudatusi on tehtud ning millised on tulemused. Samas huvitab meid, millest on jäänud vajaka, juhul kui selge keele mõtteviisi soovitud mahus ei rakendata. Jagame häid näiteid teistele eeskujuks ja innustuseks nii veebilehel selgesonum.ee kui ka Facebookis leheküljel «Selge sõnumi auhind». Tublimatele pakume tasuta selge keele nõustamist. Loodame saadud tulemuste põhjal plaanida oma edasist tegevust selge keele arendamisel.

2019. aastal Eesti Keele Instituudi ja mõttekoja Praxis koostöös valminud uuringust tuli välja, kui oluline on eestvedaja roll ja juhtkonna toetus, et selge keele mõtteviisi asutuses arendada saaks. Tähtis on samuti, et see püsiks ja oleks asutuse põhiväärtuste hulgas.

Selge keelekasutuse oluline osa on lugupidav ja hooliv suhtumine oma lugejasse ning viisakas ja sõbralik toon. Kaasinimese austamisest on selles kontekstis palju rääkinud ja kirjutanud ka selge keele mõtteviisi patroon õiguskantsler Ülle Madise, kes on toetanud selge keele arendamist juba õige mitu aastat.