Tarmo Soomere: kolm ülesannet Narva-Jõesuus

Tarmo Soomere Foto: Jüri Looring

Akadeemik ja rannikuteaduse professor Tarmo Soomere kirjutab kolmest ülesandest, mis seisavad ees Narva-Jõesuu kandis. 

Meie rannad on pidevas muutumises. Neid kujundavad ennekõike tugevad tormid, mis vahel randa lausa lõhuvad. Oma osa annavad ka mõõdukad tuuled. Tuuled kipuvad meie kandis puhuma kindlatest suundadest. Kustpoolt nimelt, näitab see, kuhupoole on käändunud läbi liivase või klibuse ranna merre suubuvate jõgede suudmed.

Nendes kohtades käib igavene ringmäng. Lained toovad piki randa jõesuudmesse uut materjali. Jõgi omakorda uuristab sellesse voolusängi. Enamasti käib see aastase tsükliga. Sügiseste tormidega kuhjavad lained suudmesse sageli hulga liiva. Kevadise suurvee ajal kannab jõgi osa sellest mere poole. Meie jõed on suhteliselt väikesed. Enamasti jäävad lained peale ja jõesuu nihkub tasapisi lainete leviku suunas.

See on armas looduslik protsess seni, kuni see meie tegemisi ei sega. Enamasti aga segab. Mõnest rannast (näiteks Valgerand Pärnumaal või Järve rand Saaremaal) kipub liiv üldse ära kaduma. Mõnes kohas uuristavad lained lausa majade vundamente. Need rannad, kus liiva jätkub, on Eestis selges vähemuses. Sellegipoolest kandub mõni jõesuue vahel nii liiva täis, et isegi väikese paadiga enam jõkke ei pääse.

Sellistel puhkudel tuleb inimestel, kogukondadel või koguni riigil vahele segada. Ideaalis püüame asju nii korraldada, et säiliks kena rand ja et sadamatesse ning jõesuudmetesse ei kuhjuks liigselt lahtist materjali. Katsume seejuures looduse käiku võimalikult vähe segada ja samas nii kohalikku kui ka riigi elu edendada.