VILJANDI, EESTI, 01AUG20 Pildil Toomas Hendrik Ilves, endine Eesti Vabariigi President ELMO RIIG/SAKALA FOTO: Elmo Riig

Igal aastal annab Casimir Pulaski fond Vabaduse rüütli auhinna inimestele, kes on silmapaistvalt panustanud demokraatia, vabaduse ja võrdsuse edendamisse kogu maailmas. Sel aastal sai auhinna Aleksei Navalnõi. Avaldame ekspresident Toomas Hendrik Ilvese Varssavi julgeolekukonverentsil peetud kõne, mis on pühendatud Aleksei Navalnõi saavutustele.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Oleme siin, et austada Aleksei Navalnõid, meest, keda on jälitatud, taga kiusatud, pekstud, mürgitatud ja vangistatud selle eest, et ta seisis vastu jõhkrale autokraatiale, mis on kujunemas klassikaliseks totalitaarseks võimuks. Tema kuritegu? Ta kasutas rahumeelselt sõnavabaduse põhiõigust, et esitada väljakutse režiimile, mis tugineb eriüksuslastele, vägivallale ja mõrvadele.

Navalnõi lugu pole uus. Kümnendil enne kommunismi kokkuvarisemist kordus see üha uuesti ja uuesti. Jossif Brodski, Natan Sharansky, Aleksandr Solženitsõn, Andrei Sahharov ja sajad teised olid Nõukogude Liidu kui reaalselt eksisteerinud Mordori poolt taga kiusatud. Nendel juhtumite vahel on siiski erinevus. Tol ajal, kui olin noor uurimisanalüütik ja hiljem Eesti programmi direktor Raadio Vaba Euroopas-Raadio Vabaduses (RFE-RL), oli meil Läänes vähemalt moraalne selgroog pättidele vastu seista, tõstatada neid küsimusi meie valitsustes, meie parlamentides ja kõigil võimalikel rahvusvahelistel foorumitel.