Vootele Päi: transatlantilise kinnisidee aeg on ümber

Vootele Päi Foto: Andres Raudjalg

Aastakümnetega USA-keskseks kahanenud välispoliitiline maailmapilt võib muutuvas julgeolekukeskkonnas põhjustada lähiaastatel kasvavaid erimeelsusi EL-i juhtriikidega, kirjutab suhtekorraldaja Vootele Päi.

Septembri keskel sõlmisid USA, Ühendkuningriik ja Austraalia kolmepoolse julgeolekuliidu AUKUS, milles iseenesest poleks midagi taunitavat. Paraku põhjustas see kokkulepe Prantsusmaale ning Euroopa kaitsetööstusele 31 miljardi euro suuruse kahju, sest Austraalia taganes varasemast kokkuleppest, millega Prantsusmaalt oli tellitud 12 allveelaeva. Eesti reaktsioon sündmustele näitas paraku taas kord meie võimetust adekvaatselt hinnata oma liitlassuhteid ja prioriteete. Loomulikult on partnerlus USAga oluline, kuid ELi ja USA lahkhelid ettenähtavas tulevikus järjest sagenevad ning tulenevalt oma majanduslikest, poliitilistest ja julgeolekuhuvidest peab Eesti olema valmis tulevikus joonduma selgemalt ELi ühishuvidega.

Prantslaste ja austraallaste lepingu läbirääkimised algasid 2016. aastal ning Pariis investeeris kokkuleppesse viie aasta jooksul ulatuslikult poliitilist ja majanduslikku ressurssi. Vallandunud diplomaatiline skandaal oli igati loomulik reaktsioon olukorras, kus liitlased Pariisi reetsid. Sellele vaatamata püüdsid ameerika hääled siin ja mujal pisendada prantslaste põhjust solvuda. Sama kammertoon valitses ka Eestis, kus maailma kiputakse tihti anglosfäärile omasest binaarsest julgeolekumõtlemisest tulenevalt üle lihtsustama. Solvumine on siiski Eesti välispoliitiline doktriin ning siin kõlanud tõlgendused kinnitasid taas kord, et Eesti välispoliitika kujundajatel puudub arusaam Prantsusmaa võimekusest ja haardest, mis ulatub kohtadesse ja kihtidesse, mida meie maailmapilt ei hooma.