Liina Laks: valitsus kasutab rahva peal ahistamispoliitikat

Liina Laks Foto: Remo TÕnismÄe/postimees

Koroonaaeg on toonud kaasa huvitava poliitilise vormi: ahistamispoliitika, kirjutab majandusajakirjanik Liina Laks. 

Kui tavainimesele on ahistamine seadusega keelatud ja selle eest määrab kohtunik karistuse, siis valitsused üle maailma kasutavad juba aastaid mõnusat ahistamispoliitikat, nii et silm ka ei pilgu. Ilusa nimega «müksamine» (inglise keeles nudging).

Millega tegu? Väga lihtsalt öeldes on tegu olukorraga, kus sa tahad, et teine inimene midagi teeks. Tegelikult sa ei tohi teda sundida, sest see on seadusvastane ja sundides satud sa kohtusse, iseäranis, kui kuulud juhtumisi mõni riigi ametkonda. Aga sa ikka tahad, et ta asja X teeks. Siis võtad sa kasutusele sellised psühholoogilise mõjutamise ehk manipulatsiooni võtted, mis inimese nii ära väsitavad, et ta ainuüksi sellepärast alla annab, et sinust, vaenajast, lahti saada.

Tundub, et liialdan? Kes mõne aja pärast töötuks jääb, saab neid nippe tõenäoliselt omal nahal tunda, sest töötukassa asus kevadel seda nügijat-mudijat otsima. Eesmärk: et inimene ei istuks töötuna töötukassas arvel, vaid läheks kiiremini tööle. Huvitav küll, seadusega on ette nähtud, et inimene võib seal arvel oma aja ära istuda – ta ise on selle raha sinna töötukassasse ju maksnud. Aga tõenäoliselt leidsid ametnikud, et mõttekam oleks see raha kulutada näiteks juhtide parema äraelamise peale ja hea idee oleks niigi muserdatud inimest ahistama hakata.