Rainer Kattel: mõisnike riigi eelarve

Rainer Kattel. Foto: Elaine Perks

Tundub, et valitsus soovib öelda, et kokkuhoid teeb meid moraalselt paremaks. Nii suhtus kunagi mõisnik oma alamatesse ja uue aasta eelarve ongi hea eelarve nende jaoks, kes on omanikud, kirjutab kolumnist Rainer Kattel.

Möödunud nädalal kiitis valitsus heaks järgmise aasta riigieelarve, mis keskendub sellele, et «meie inimesed oleksid hästi hoitud». Käesoleva aasta oodatust kiirema majanduskasvu taustal soovib valitsus jätta muljet, justkui teeks see riigieelarve paljudele Eesti inimestele heateo. Ja kindlasti on eelarves palju positiivset. Nii näiteks peab valitsus kinni lubadusest hoida investeeringud teadus- ja arendustegevusse ühe protsendi juures SKTst. See toob teadus- ja kõrgharidussüsteemi hädavajalikke lisainvesteeringuid. Samas on see lubadus enam kui kümme aastat vana ning ühe aasta investeeringud ei korva kindlasti kümnendi tegemata jätmisi. Just viimane ongi uue eelarve peamine märksõna: ühe aasta investeeringud ei muuda oluliselt aastatepikkust alainvesteeringut.

Valitsus rõhutab, et tuleval aastal kasvavad meditsiinitöötajate, õpetajate, politseinike, päästjate ja kultuuritöötajate palgad. Need palgatõusud on kindlasti hädavajalikud. Lubatud palgatõus tõstab näiteks õpetajate keskmise palga riigi keskmise palgani. See tähendab, et ka kõige positiivsema stsenaariumi korral on paljude õpetajate palk alla keskmise. Enamgi veel, Eesti Pank ennustab selleks ja tulevaks aastaks 3,6-protsendist inflatsiooni ja see tundub konservatiivne ennustus, pidades silmas üha süvenevat tarneahelate ja energia kriisi, mis tõstab paljude kaupade hindu. Seega on enam kui tõenäoline, et selle ja tuleva aasta inflatsioon sööb õpetajate palgatõusu enne ära, kui see nende taskusse jõuab.