Eesti kool on jäämäele otsasõidu kursil, aga nutikate lahenduste rakendamisel on mööda tüürimise võimalus, kirjutab Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi inspireerituna Madis Somelari arvamusartiklist (PM, 21.09).
Toomas Kruusimägi: nutikus võib päästa Eesti kooli hullemast (2)
Julgen öelda, et Eesti poliitikud peaksid olema Eesti kooli pärast palju rohkem mures, kui nad seda praegu on. Laiem avalikkus juba tunneb hariduse pärast üha rohkem südamevalu, kui jälgida meediapilti. Peabki tundma, sest see pole spetsiifiliselt õpetajaskonna probleem, vaid kogu ühiskond triivib sel ulgumerel jäämäe poole, kuid meil on nii süsteemi muutes kui ka tarku ja nutikaid inimesi kaasates võimalus muuta kurssi.
Madis Somelar ei eksi, öeldes, et paarisajaeurone palgatõus ei lahenda enam õpetajate põuda. Samas on võimalik leida põuda leevendav pilv senisest palju ulatuslikuma e-õppe näol, seda kasvõi algatuseks füüsika, keemia ja matemaatika puhul. Parimad Eesti koolidest võiks lugeda sisse teooriatunnid ning sel juhul jääks klassiõpetajale rohkem tuutori roll. Selle toel saaks üle minna ümberpööratud klassiruumi rakendamisele, mis tähendab, et õpilased tegelevad teooria omandamisega iseseisvalt ning koolitunnid on õpitu sünteesimiseks ja õpitud teadmiste rakendamiseks – selline lahendus on kasutusel Tartu Jaan Poska gümnaasiumis.