On meie kõigi ühine huvi, et matemaatika ja teised reaalained muutuksid õpilaste hulgas populaarseks. Alles siis saame rääkida Eestist kui maailma kõige targema rahva kodust, kirjutavad TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll ja avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg.
Hendrik Voll ja Hanno Tomberg: ülikoolid võiksid aktsepteerida ainult laia matemaatika eksamitulemusi (7)
Selle aasta kevadel sooritasid laia matemaatika riigieksami 4247 gümnaasiumilõpetajat ja keskmine eksamitulemus kukkus esimest korda alla 50 punkti. Gümnaasiumis tähendaks see hinnet kaks, mistõttu on paras küsida, mis on lahti matemaatika õpetamisega koolides.
Seitse aastat tagasi küsis toonane Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa Õpetajate Lehes, kellele on vaja kitsa matemaatika riigieksamit, kui selle sooritajatel puudub huvi tulemuse suhtes ja ka paari punktiga on võimalik eksamit läbida. Umbes samal ajal (2016. aastast) algas ka laia matemaatika eksamitulemuste langus ning järjest suurem arv noori valis kitsa matemaatika riigieksami. Lõpetajate kitsa matemaatika eksamitulemus oli siis keskmiselt 30,2 punkti.
Viimastel aastatel on kitsa matemaatika eksamitulemused küll paranenud, kuid kahel viimasel aastal riigieksami vabatahtlikuks tegemine on kõrvale jätnud just nõrgemad õpilased. Kevadel jättis 35 protsenti kitsa matemaatika eksamile registreerunud õpilastest selle sooritamata ning eksami teinud 2420 õpilasest suutis vaid 286 saada 75 punkti. Laia matemaatika riigieksami keskmine hinne oli 2018. aastal veel 55,6 punkti, kuid tänavu langes tasemele 49,8 punkti. Võib küll väita, et 2018. aasta lõpetanud olidki omaette klassist, sest järgmistel aastatel on keskmine tulemus olnud palju nõrgem, kuid siiski mitte nii nõrk kui tänavu.