JUHTKIRI ⟩ Rohepööre vajab nii mõistust kui südant

Urmas Nemvalts joonistab Foto: Urmas Nemvalts

• Metsa laiaulatuslik kasutamine elektri tootmiseks ei ole kasulik
• Ahju võiks jõuda vaid vähekvaliteetne materjal ja jäätmed
• Vajame üleminekuperioodi jaoks tarvilikku juhitavat võimsust

Rohepööre on keeruline paljude muutujatega optimeerimisülesanne, mille lahendamisel tuleb emotsioonid kõrvale jätta. Samas ei tohi lühiajaliste eesmärkide nimel ohverdada pikaajalisi.

Tänases lehes on ülevaade sotsiaaldemokraatide protestist seadusemuudatuse vastu, mis võimaldab Narva elektrijaamades suures mahus puitu põletada. Kõnealuse «Elektrituru muudatuse seaduse» esitas parlamendile juba eelmine valitsus. Praegune koalitsioon tegi selles kosmeetilise muudatuse ja riigikogu võttis seaduse 69 poolthäälega vastu.

Seadusemuudatuse vastu protestisid ka looduskaitsjad, kelle hinnangul võimaldaks see igal aastal elektritootmiseks maha võtta kuni 70 km² mahus metsa. Metsa laiaulatuslik kasutamine elektri tootmiseks ei ole kindlasti jätkusuutlik, pealegi ei vähenda see CO2 heiteid pikas perspektiivis, sest pealekasvav mets ei suuda süsihappegaasi siduda samal määral kui see, mis põletamiseks maha võeti.

Paraku on Euroopa seadustes praegu biomass taastuvenergia ja seda kasutatakse elektrijaamades laialdaselt. Eesti pelletitööstus on suuresti kasvanud selle nõudluse rahuldamiseks. Eesti eesmärk peaks olema võidelda selle eest, et puitu ei peetaks energiapoliitika seisukohalt taastuvenergiaallikaks ja ahju jõuaks vaid vähekvaliteetne materjal ja jäätmed.

Kõrgete elektrihindade juurprobleem on juhitava tootmisvõimsuse puudumises, mida annaks kompenseerida põlevkivienergiaga, senikaua kuni on rajatud piisavalt roheenergiajaamu.

Kuid pikaajaliste eesmärkide kõrval on ka lühiajalised. Käesolev aasta on näidanud, et taastuvenergiajaamad ei suuda veel elektrivajadust katta, see on tõstnud fossiilkütuste maailmaturu hinda. Fossiilkütuste laiendatud kastumine on mitmekordistanud CO2 kvootide hinna, tagajärjeks on elektrihinna rekordid.

Elektrituru seaduse muudatus lubaks meie põlevkivijaamadel taastuvallikana põletada ka puitu, mis vähendaks vajadust osta CO2 kvoote, samas võimaldaks saada lisaks ka taastuvenergia tasu. Selle tulemusel peaks vähenema elektri hind, samas tuleks tarbijal kinni maksta puidu põletamise tagajärjel kasvav taastuvenergiatasu. Kas tulemus tarbijat rahuldab, on raske prognoosida, sest hinda mõjutavad veel paljud muud tegurid.

Nii püüab seadus pikaajaliste eesmärkide osas kompromissi tehes saavutada lühiajalisi eesmärke. Kuid selle kõrval tuleks otsida lahendusi ka keskpikaks perioodiks. Olemuslikult on praeguste kõrgete elektrihindade juurprobleem juhitava tootmisvõimsuse vähesuses, mida annaks kompenseerida põlevkivienergiaga, senikaua kuni on rajatud piisavalt roheenergiajaamu.

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professori Alar Konisti hinnangul on praegu juba olemas tehnoloogia, et püüda põlevkivijaamast eralduvat süsihappegaasi ja seda ladustada. See võimaldaks vähendada CO2 heiteid märkimisväärselt, samas annaks meile üleminekuperioodil vajalikku juhitavat võimsust.

Kui suudame mõistlikul viisil tasakaalustada oma eesmärke ja võimalusi, on rohepööre võimalik ilma sotsiaalsete kataklüsmideta.