AK ⟩ EKI keelekool: õpetaja – kas pigem hea ja abivalmis või karm ja kuri?

Tänuslaid õpetajale. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti Keele Instituudi vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel ja leksikograaf-nooremteadur Maria Tuulik kirjeldavad läheneva õpetajate päeva puhul, milline pilt koorub õpetajast, kui analüüsida tema naabruses asuvaid sõnu eestikeelsetes tekstides.

Nii nagu inimesed vajavad enda ümber teisi inimesi, on ka sõnad sotsiaalse loomuga ja neil pole kombeks üksi esineda. Sõnadel on enamasti naabrid, millest kujuneb keskkond, kus sõna end kõige kodusemalt tunneb. Just sedasama keskkonda ehk sõna ümbritsevat konteksti uurides saab tuvastada sõnade tähendusi ja tüüpilisemaid kasutusmustreid. Sõna lähimate naabrite uurimine annab hea pildi ka inimeste suhtumisest ja mõttemallidest.

Vaatame läheneva õpetajate päeva puhul, milline pilt koorub, kui uurime sõna õpetaja naabreid mahukaimast eesti keele elektrooniliste tekstide kogust ehk tekstikorpusest. Sõna õppima, millest õpetaja on tuletatud, on päris meie omatüvi, mis kuulub eesti sõnavara ürgseimasse kihti (täpsemalt soome-ugri tüvevarakihti). See tähendab, et sellele sõnale ei ole leitud laenuallikat ning sel on vasted ka teistes sugulaskeeltes (nt soome keeles on õppida oppia ja isuri keeles oppissa), mis omakorda näitab, et õppimisel oli tähtis roll juba meie esivanemate keeles.

Õpetaja kõige sagedasem tähendus on ‘lapsi õpetav isik’. Korpusest ilmneb, et eestikeelsetes tekstides on õpetaja sellel tähendusel peaasjalikult positiivne kuvand. Õpetaja on tark, asjatundlik, pädev, kompetentne, professionaalne, toetav, asjalik, nutikas, arukas, julge, tasakaalukas, aus ja usaldusväärne. Tuuakse esile õpetaja töökogemust – ta on enamasti staažikas, teeneline ja nimekas. Õpetajat kirjeldatakse kui innovaatilist, uuendusmeelset, loomingulist ja mitmekülgset ning ta on enamasti tubli, andekas, võimekas, osav, entusiastlik, agar, innukas, usin ja väsimatu. Õpetaja on sageli ka särasilmne, karismaatiline, ettevõtlik, sõbralik, tegus, mõistev, kannatlik, hooliv, rõõmsameelne, abivalmis, armastav, kohusetundlik, energiline, lahke, töökas, vastutulelik, tähelepanelik, heasüdamlik, enesekindel, äge ja lahe. Loomulikult võib õpetaja olla ka range, karm ja kuri, vähesemal määral ka kehv, halb, vilets, paha, vastik, nõme, rumal, ebameeldiv ja jube. Õpetaja õpetab, juhendab, abistab, koolitab, selgitab, kiidab, põhjendab, kommenteerib, tutvustab ja vastutab, aga ka käsib, keelab ja ähvardab. Õpetajaid austatakse, hinnatakse, väärtustatakse, tunnustatakse, kiidetakse, tänatakse ja usaldatakse, aga samas ka kardetakse. Õpetaja ametiposti olulisust näitab see, et neid väga sageli otsitakse ja vajatakse.

Igal juhul ületavad õpetajate head küljed meie tekstides mitmekordselt halbu.

Vaadates õpetajaga koos esinevaid nimisõnu, paistab, et korpuses on enim juttu õpetajate palgast ja palgatõusust, kuid sageli ka õpetajate päevast ja aasta õpetajast.

Kui parafraseerida vanasõna «Ütle, kes on su naaber ja ma ütlen, kes sa ise oled», siis õpetaja sõbralike naabrite põhjal võib öelda, et kuigi õpetajaid saab eri tahkude alt kirjeldada, siis igal juhul ületavad nende head küljed meie tekstides mitmekordselt halbu.