Kütuseaktsiis on riigieelarves suuruselt neljas sissetulekuallikas, mida riik loodab sisse kasseerida üle poole miljardi euro aastas. Nii olulise summa üle otsustamisel ongi avalik diskussioon vajalik ja asjakohane. Kui rahandusministeeriumi arvutuste järgi riik aktsiisilaekumises kaotab, siis kütuse- ja veondussektor on veendunud vastupidises: kui aktsiisi mitte muuta, jäävad Eestisse tankima nii meie enda veokid, Lõuna-Eesti rahvas kui ka Skandinaaviasse suunduv transiit.
Eesti ettevõtluskeskkonnale laiemalt tähendab aktsiisi tõstmata jätmine umbes 200 miljoni euro suurust võiduvõimalust.
Sellega võiks aktsiisiteema ammendatuks lugeda, teha aasta aega tööd ja siis praeguse otsuse tulemused kokku võtta, aga kuna fossiilkütuste ja nende müüjate kallal võtta on tänapäeval moes, siis veereb jutumull ka pärast otsuse tegemist täie hooga edasi.
Pankur ei mõista, et ärajäetud aktsiisitõus ei ole mitte kaigas rohepöörde kodaraisse, vaid oluline vahend transpordisektori kaudu kogu Eesti majanduskasvu edendamiseks. Ta oleks justkui unustanud, et Eesti 2021. aasta II kvartali rekordilise majanduskasvu üks veduritest oli diislikütuse aktsiisi langetamine.