Andrus Treier: keskkonna olukord nõuab tasakaalukamat lähenemist, mis aga ei pruugi olla hirmutav

Andrus Treieri sõnul on pilootprojekt vajalik, et täpsemalt mõtestada, kus ja millist toetust on vaja, et vesinikutehnoloogia muutuks majanduslikult mõttekaks ning jõuaks laiema kasutuseni. Foto: Aron Urb

Õhus on muutused. Kapitalistlik kasvu ja kasumit hindav majandusmudel on meid seni hästi teeninud. See on võimaldanud premeerida neid, kes on tõsisemalt pingutanud, ning akumuleerida vahendeid näiteks innovatsiooni või kultuurielu edendamiseks. Nüüd tundub, et pendel on liikunud üsna ühte äärmusesse ning mõistlik on arutleda, mis edasi juhtub. Aga võib-olla tulevik polegi nii hirmutav, kui esmapilgul tundub?

Tarbime ressursse järjest kiiremini ning senine loodusvarasid kasutav ja raiskav majandamine ei ole tulevikus mõeldav. Vaja on senisest oluliselt tasakaalukamat lähenemist. Maailma ressursside ammendumist mõõtev ületarbimise päev on viimastel aastatel saabunud detsembri asemel juba juulis. Värske ÜRO IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) aruanne loeb inimese poolt oluliselt negatiivses suunas mõjutatud kliimamuutuse teaduslikult tõendatuks. Midagi on muutumas. Kuid majanduslikult ratsionaalne loogika lähtub eelkõige finantsiliselt kasumlikumatest valikutest, selmet mõelda häguse mõjuga pikaajaliste riskide või võimaluste peale.

Lühiajaline personaalne kasu versus pikaajaline üldine mõju