:format(webp)/nginx/o/2020/03/02/12984157t1h1e2d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/29/13703152t1hd338.jpg)
- Tanel Kiige umbusaldamine ei ole piisavalt põhjendatud
- Sõjaolukorras ei vahetada kunagi tervet meeskonda välja
- Meil on võrreldes teiste riikidega siiski üsna hästi läinud
Koroonapandeemia on ju tegelikult sõjaolukord ja sellel ajal ei ole õigustatud terve meeskonna välja vahetamine, kirjutab meditsiiniteaduste doktor Adik Levin.
Viimaste päevade uudistes on esikohal info, et härra Tanel Kiik tuleb tagandada ministriametist, kuna ta ei ole tulnud toime Covid-19 vaktsineerimise protsessi korraldamisega. Sellise algatusega on välja tulnud riigikogu opositsioon. Ma saan aru, et ühes demokraatlikus riigis kaolitsiooni ja opositsiooni erakondade poliitikud peavadki omavahel vaidlema ja mõnikord ka teineteist «hammustama». Kuid see poliitikute klaperjaht, mis toimub praegu koroona vaktsineerimise ümber, on juba liig mis liig.
Hommikuses Terevisiooni saates kommenteeris Tartu ülikooli professor Ruth Kalda oma uuringu tulemusi ning selgus, et meil omab praegu 77 protsenti täiskasvanutest antikehi koroona infektsiooni vastu. Vaja oleks aga 85 protsenti. Jah, veel on vaja edasi minna, et jõuda sellise arvuni. Selle asemel, et aidata kaasa võitluses vaktsineerimisvastastega, püütakse meid kaugemale viia tõelistest probleemidest. Nüüd on aga leitud võimalus uputada oma poliitiline vastane.
Väidan, et minister Tanel Kiik on oma tööülesannetega siiski küllaltki hästi hakkama saanud. Tuletame kasvõi meelde missuguste probleemidega algas vaktsineerimise protsessi Euroopa Liidu liikmesriikides.
/nginx/o/2021/09/21/14085048t1h1e66.jpg)
Vaktsineerimine Eesti vabariigis on vabatahtlik ja nõuda, et kõik sujuks ideaalselt, on tõeline utoopia. Nõustun opositsioonipoliitikute arvamusega ainult siis, kui Eesti riigis oleks vaktsineerimine kohustuslik.
See poliitiline kemplemine sunnib mind tooma väga drastilise näite. Ma vabandan lugeja ees, aga ma võrdleks meie poliitikute käitumist ministri kangutamisel järgmise näitega näriliste elust.
See, kes on teinud teadust närilistega, teab, et kui paigutada grupp rotte ühte puuri ja neile mitte süüa anda, siis alguses on nad rahulikud.
Näljatunde kasvades hakkavad nad puuris liikuma ja toitu otsima. Ja kui üks loomake peaks komistama, siis süüakse ta kohe ära. Ellujäänud on väga rahul, limpsivad keelt ja tukuvad. See kõik kordub mõne aja pärast, kui tekib uuesti näljatunne.
Tulles tagasi selle juurde, mis meil toimub vaktsineerimispoliitikaga, siis mõni aeg tagasi vabastati väga hea ja tegus sotsiaalministeeriumi kantsler proua Marika Priske. Seejärel saabus mõni nädal vaikust, kuni algas uus klaperjaht.
Kas kantsleri vabastamine parandas midagi? Vaevalt! Olen kindel, et uus ametnik hakkab mõne aja pärast aru saama, millega ta peab tegelema, kuid see on aeg, mis tegelikult on läinud kaduma.
Tekib loomulikult ka küsimus, kas ministri kangutamise protsess on kohalike omavalitsuste valimiste kampaania üks osa?
Lugupeetud opositsioonipoliitikud, koroonapandeemia on ju tegelikult sõjaolukord ja sellel ajal ei ole õigustatud terve meeskonna välja vahetamine. Tuleb käituda tasa ja targu. Meie olukord ei ole üldse nii halb, kui seda püütakse meile ette serveerida.
Käed eemale minister Tanel Kiigest!