Juhtkiri ⟩ Plahvatus pole tõestatud

Parvlaev Estonia Foto: AFP/SCANPIX

• Kõike tuleb hoolikalt tõestada ja kontrollida
• Mõista tuleb ka neid, kes otsivad oma valule seletust
• Meie mõtlemine tugineb paljus assotsiatsioonidel

Estonial venna kaotanud ­Jürgen Ligi ütles eile Posti­mehe stuudios, et ei usu ­laevahuku alternatiivseid põhjusi ja tema arvates keegi midagi kinni ei mätsi, keegi ei lasknud laeva põhja ning kedagi ei saa enam tagasi tuua. Ta leidis, et ükski uus detail pole seni kahtluse alla pannud katastroofi ametlikku seletust. Kui midagi uskuda, siis üksnes tõenduspõhist ratsionaalset lähenemist.

Selles seisukohas on tugev iva, kuid arvestada tuleb ka asjaoluga, et paljud hukkunute omaksed ei ­arutle samamoodi, vaid otsivad endiselt oma valule seletust, mõnikord ka ebaratsionaalset.

Veerand sajandit hiljem kerkib juba teist korda suurõnnetuse ­aastapäeval esile uus, esmapilgul ­sensatsiooniline sõnum Rootsist. Mullu lubas Henrik Evertssoni film «leidu, mis muudab kõike». Auk laevakeres oli ­kahtlemata leid, mis ajendas uut uurimist, kuid väide, et see kõike muutis, on aasta möödudes endiselt hõre.

Tänavu tuli Rootsi-Norra uurimisrühm Fokus Estonia Stockholmis lagedale väitega, et Estonia ­vöörivisiiri ei liigutanud paigast mehaaniline põhjus, nagu leiab ametlik uurimis­raport, vaid visiiril on vigastused, mille tekitas ülikõrge, kuni 1200 kraadini ulatunud kuumus.

Meie mõtlemine põhineb paljus assotsiatsioonidel. Öeldakse ­«ülikõrge temperatuur» ja esimene mõte, mis tekib, on «plahvatus». See sõna ­kõlas ka eile pressikonverentsil ja leidis sealt kiirelt tee väljaannete pealkirja­desse.

Postimehe teadustoimetaja Marek Strandberg osutas väidetavat leidu kommenteerides lihtsale tõsiasjale, et kuumusjälje võisid põhjustada varasemad visiiri kallal tehtud remonditööd. Kui laevavisiiril on kõrgtemperatuuril kuumutamise jälgi, siis võis see aset leida hulk aega enne laevahukku.

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et paljud hukkunute omaksed otsivad endiselt oma valule seletust, mõnikord ka ebaratsionaalset.

Tõsi, Norra metallurgiateadlase Ida Westermanni sõnul ei ole muutused metallis sellised, mis võiksid tekkida keevitustööde tulemusel. Kuid ­lisaks keevitamisele võis kuumutamine toimuda ka laeva vööriosa kuju kohendamise eesmärgil. Samal ajal on Westermann öelnud, et saab kinnitada kuumakahjustusi, kuid plahvatusele omaseid paindeid ta ei leidnud.

Seega on küsimusi rohkem kui vastuseid. Pole tõestatud, et laevahuku põhjus oli plahvatus või et ­mingi plahvatus üldse toimus. Muuseas ei fikseerinud mingit plahvatusjälge Estonia huku ajal ka Soome seismojaamad.

Estonia nime all sõitnud laev oli varem käigus Saksamaal ja Fokus ­Estonia uurijad pole end ­vöörivisiiri varasema remondiajalooga kurssi ­viinud. Enne juttu võimalikust plahvatusest tulnuks seda kindlasti teha, samuti kontrollida metallurgiat puudutavaid järeldusi mõne teise eksperdihinnanguga.

Raske on mõista olukorda, kus üks uurimisrühma liige ütleb, et plahvatusepainded puuduvad, aga ­teised räägivad sealsamas ajakirjanikele plahvatusest.

Postimees ei arva, et kõik laevahuku senistes käsitlustes kahtlejad on vandenõuteoreetikud või usuvad «lendavaid allveelaevu», nagu väljendus Ligi. Küll aga kutsume kõiki äärmisele ­ettevaatusele faktide tõlgendamisel ja üksikute infokildude üldistamisel. Kõiges tuleb kahelda ja kõike tuleb hoolikalt tõestada.