Jarmo Mäkelä: vabaduse ala maailmas väheneb

Ajaleht augustist 1991. Foto: Sten Mahov

Selle aasta aprillis läks Pariisist üle maailma laiali teade, milles tõdeti, et kogu Euroopa on võidelnud täie võimsusega Covid-19 pandeemia ­vastu, kuid vaid mõni riik – nende seas ajakirjandusvabaduse indeksi tipus olevad Norra, Soome ja Rootsi – võib usutavalt väita, et on kaitsnud ajakirjandusvabadust nii, et meedia­keskkond on säilinud puutumatuna.

Esialgsel lugemisel võiks tekst kergitada hästi Põhjamaades teenitud uhkust, eriti siis, kui mainitud indeksi neljandana tuleb veel ­Taani, ent täpsem süvenemine viib hea tuju kiiresti: ajakirjandusvabadus on kõikjal maailmas tõsiselt ohustatud ja vabaduse ala on aasta-aastalt vähenenud. Paljudes riikides on ka pandeemiavastastele ­meetmetele külge poogitud konkse, ­millele apelleerides on sõna- ja meediavabadust piiratud.

Need seigad ilmnevad ­maailma ajakirjandusvaba­duse indeksis (World Press Freedom Index), mida sõnavabadusorganisatsioon Piirideta Ajakirjanikud (RSF) igal aastal avaldab. Selles on 180 riiki jagatud meedia tegevuskeskkonna ­vabaduse põhjal viide rühma. Selle tulemusi näitaval maailmakaardil on igal rühmal oma värv: parimad on märgitud valgega, halvimad mustaga.