Tõnu Anton: miks Estonia?

Estonia mälestusmärk Võrus Foto: Wikimedia Commons

• Tänaseks on leitud laevakerest auke, mida ei ole kirjas uurimisraportis
• Vastuolud laeva seisukorra ja uurimisraporti vahel ei saa olla juhuslikud
• Kõik hukkunute lähedased ja kogu avalikkus tahab teada tõde

Estonia laevaõnnetuses hukkusid kõik Võru linna delegatsiooni liikmed, kes olid teel sõpruslinna Landskronasse. Delegatsiooni pidi juhtima linnavolikogu esimees. Miks ei olnud linnavolikogu esimeest saatuslikul reisil ja mida arvata Estonia uppumisega seotud uutest asjaoludest, kirjutab endine Võru linnavolikogu esimees Tõnu Anton.

Täna on parvalaeva Estonia hukkumise 27. aastapäev. Toonase uurimisraporti järgi uppus laev tormisel merel visiiri kinnituste purunemise tõttu. Ära kukkudes rebis visiir konstruktsioonivea tõttu lahti ka laeva esirambi ja tormisel merel vastu lainet sõites tungis merevesi läbi avatud rambiava autotekile, mistõttu laev pöördus merel ümber ja uppus.

Postimehe juhtkiri ütleb õigesti, et ilmnenud uued asjaolud on aluseks, et läbi viia uued uurimised Estonia uppumise asjus.

Neid uusi uurimisi on riikide (eriti Rootsi) suure vastuseisu kiuste ka erinevatel aegadel tehtud ja on avastatud, et laevakeres paremas pardas on veeliini kohal nelja meetri kõrgune ja laiemas kohas ligi meetri laiune auk. See auk asub ülemise osaga autoteki kõrgusel ja alumise osaga 1. teki kõrgusel.

Juba 1994. aastal Eesti Ekspressi Tähtraamatu poolt Tallinnas välja antud raamatus „Miks Estonia?" on kirjas, et enne laeva kreeni minekut märgati esimesel tekil vett ja sellest kanti ette ka komandosillale. Veest esimesel tekil on rääkinud tunnistusi andes ka laevahukust pääsenud. Uurimisraportis on need faktid arvesse võtmata jäetud.

Postimehe juhtkiri ütleb õigesti, et ilmnenud uued asjaolud on aluseks, et läbi viia uued uurimised Estonia uppumise asjus.

Tänaseks on leitud laevakerest ka teisi auke, mille kohta pole varem räägitud ja mis ei ole kirjas ka uurimisraportis. Seejuures on mõne augu juures näha, et see on tekkinud laeva keresse seestpoolt väljapoole.

Sellised vastuolud laeva kere tegeliku seisukorra ja uurimisraportis kirjeldatu vahel ei saa olla juhuslikud möödalaskmised või -vaatamised. Kuna need on avastatavad laeva kere välispinda vaadeldes või filmides, siis on väga suur tõenäosus, et need vigastused laeva keres avastati, tuvastati ja filmiti juba laeva keret uurides esimesel korral. Sellest aga on siiani ametlikult vaikitud, need vigastused on maha salatud ja laeva uppumise uurimisraport ei kajasta tegelikkust, vaid varjab tegelikke laeva uppumise põhjuste asjaolusid.

Põhiline küsimus on, miks seda tehti ja miks seda jätkuvalt tehakse? Vastus saab olla ainult üks, et komisjon ei tahtnudki ega pidanudki laevahuku tegelikke põhjusi välja selgitama ja kirjeldama, vaid ta pidi mereteadlasi appi kaasates kokku kirjutama kirjelduse, kuidas laev tormisel merel vööriosa purunemise tõttu uppus.

Sellisest lahendusest olid huvitatud nii Eesti kui ka Rootsi riik, sest on tuvastatud, et reisilaeval Estonia veeti Eesti ja Rootsi vahel sõjalise iseloomuga lasti. Seda korduvalt ja erinevatel reisidel. Selles kontekstis on kõrvaltvaatajale arusaamatu, miks laevahuku teemade ja faktide vassimisega ja varjamisega on liitunud ka Soome riik.

Olen lihtsalt üks nendest ligi tuhandest inimesest, kes pidi sel saatuslikul ööl olema Estonia pardal, kuid saatuse tahtel seal ei olnud.

Kui laev ei uppunud merel tormi tõttu purunenud vööri tõttu, siis saab olla ainult üks seletus – kuigi see paistab selgelt vandenõuteooria moodi – et laev uputati laevakeresse aukude tekitamise kaudu, mis lisandusid vööri purunemisele. Selle seletuse juures ei saa välistada ka seda, et vöör ei purunenudki tormi tõttu, vaid sellele purunemisele aidati kaasa, millele viitab ka ebaloomulikult suur ja sügav deformatsioon laeva vöörivisiiril, mis ei saa olla kindlasti lainete tekitatud.

Mitte soovides detailides, ammugi järeldustes väga ette rutata, peab siiski tunnistama, et minus on küll veendumus, et laev mitte ei uppunud tormisel merel, vaid see kas uputati või aidati laeva uppumisele tublisti kaasa. See arvamus ja veendumus seab aga kogu olukorra täiesti uude valgusesse.

Kui see veendumus tõesti tõeks osutub, siis on ju olemas laeva uputajad, on olemas toime pandud massimõrv merel, on olemas selle massimõrva varjajad ja rahvale valetajad. Siis on olnud süsteemne ja kriminaalne tegevus nii laeva uputamisel kui uputamisjärgsel tegevusel ja «uurimisel».

Miks ma heietan selliseid mõtteid ja miks ma kirjutan selliseid ridu. Olen lihtsalt üks nendest ligi tuhandest inimesest, kes pidi sel saatuslikul ööl olema Estonia pardal, kuid saatuse tahtel seal ei olnud. Olin tol ajal Võru Linnavolikogu esimees ja sellel laeval sõitis Rootsi sõpruslinna Landskronasse Võru linna delegatsioon, mille juhiks mina pidin olema.

Kummalisel kombel tekkis mitu nädalat enne seda laevasõitu seletamatu vastumeelsus selle reisi vastu. See vastumeelsus oli nii suur, et ma hakkasin otsima põhjendusi reisist loobumiseks. Vastumeelsus oli seda kummalisem, et ma olen varem küll Nõukogude Liidu piires, kuid tööasjus mitmeid tuhandeid kilomeetreid küll rongidega, küll lennukitega ja vahel ka laevadega reisinud ja mul pole kunagi olnud reisimise vastu midagi.

Nendele juhtumitele tagasi mõeldes peab tunnistama, et maailmas on midagi sellist, mida tänane inimmõistus seletada ei suuda.

Kuigi mul oli Rootsi viisa passis ja nimeline pilet ostetud, sain ma ometi oma raviarstilt tõendi, et minu kuu aega tagasi tehtud pimesoole operatsiooni tõttu mul ei ole soovitav nii pikka reisi ette võtta, kuigi ta ütles mulle tõendit andes, et ta ei mõista mind. Linn sai piletiraha tagasi ja minu asemel läks reisile minu hea sõber volikogu liige Heino Sikk. Laevaõnnetuses hukkusid kõik Võru linna delegatsiooni liikmed, nende hulgas ka Võru tolleaegne linnapea Jaak Ott.

Nendele juhtumitele tagasi mõeldes peab tunnistama, et maailmas on midagi sellist, mida tänane inimmõistus seletada ei suuda ja vahel antakse kusagilt tunnetuste kaudu sõnumeid, mida võiks ja peaks inimene arvestama. Minule antud alateadvuslik sõnum viitab sellele, et kusagil võis olla sellel ajal Estonia hukk juba ette planeeritud.

Kõik hukkunute lähedased ja kogu avalikkus tahab teada tõde. Tahab vastuseid igale küsimusele, mis on seotud laevaga ja laeva hukuga. Selle avalikkuse ette toomine on igaühe kohus, kes vähegi saab kaasa aidata selle kohutava tragöödia tegelike põhjuste välja selgitamisele.