Eerik-Niiles Kross: Afganistan ja Tiefi valitsus

Eerik-Niiles Kross Foto: Erik Prozes

Praegune olukord Afganistanis on analoogne Eesti omaga aastatel 1940 ja 1944, kirjutab riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

August Torma, Eesti saadik Londonis, saatis 1944. aasta septembri viimasel nädalal Briti välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles informeeris inglasi, et Eestis on moodustatud demokraatlike erakondade esindajatest uus põhiseaduslik valitsus, mis protesteerib Nõukogude vägede sissetungi vastu, on võtnud sakslastelt üle riigiasutused ja loeb ennast sõjast väljunuks. Torma saatis mitu samalaadset nooti ja proovis asjatult pääseda välisministeeriumi jutule. 6. oktoobril saabus lõpuks lakooniline vastus valitsuselt, kes ametlikult pidas Eesti annekteerimist ebaseaduslikuks ega tunnistanud Eesti kuulumist Nõukogude Liitu. Valitsuselt, mille peaminister oli 1941. aastal koos USA presidendiga Atlandi hartas kuulutanud, et «kõikidele rahvastele tagastatakse nende suveräänsus ja nende poolt valitud riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud». 6. oktoobril 1944 välisministeeriumi Põhja osakonna ülema Christopher Warneri teade Tormale kinnitab tema kirjade kättesaamist ja ütleb: «Kahjuks saan ma ainult vastata, et ma ei ole volitatud Teiega poliitilisi küsimusi arutama ja neis tingimusis ma usun, et te tunnete, Teil pole mõtet minuga kohtuma tulla.»

2 MÕTET

• ELi riikide jaoks on Talibani võimu tunnustamise üks tingimus terroristide mitte riiki lubamine, samas Talibani ennast loeb nii ÜRO, USA kui Euroopa Liit terroristlikuks organisatsiooniks.
• Eesti, kes võlgneb oma iseseisvuse taastamise suurel määral illegaalse võimu mittetunnustamispoliitikale, peab olema tähelepanelik Talibani võimu tunnustamise mõttega mängides.