Mitmetähenduslik Merkeli ajastu

Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Angela Merkeli ajastus leidub nii plusse kui ka miinuseid
• Sakslased valivad uut kantslerit
• Euroopat, Saksamaad ja Eestit ootavad ees muutused

Angela Merkeli ajastu Saksamaa eesotsas saab läbi.

Homme valivad sakslased endale uut parlamenti ja sellega ka uut kantslerit, sest 16 aastat Saksamaad juhtinud Angela Merkel paneb ameti maha. Merkeli ­pärandis leidub nii plusse kui ka miinuseid ning tema lahkumine kantslerikohalt tähendab suuri muudatusi Euroopa Liidule, Saksamaale ja ka Eestile.

Puhtnominaalselt jätkab Merkel küll veel mõnda aega kantsleriametis, sest koalitsioonikõnelused Saksa uue valitsuse moodustamiseks võivad väldata kuid. Ent on selge, et üks ajastu Saksamaa ja Euroopa ajaloos on läbi saanud.

Ühest küljest hoidis Merkel koos Euroopa Liitu, mis ähvardas rahandus- ja majanduskriisis laguneda. Tema läbirääkimisvõime ja diplomaatilised oskused suutsid vältida ühenduse laialiminekut. On väga kaheldav, kas Euroopa Liit oleks nendest kriisidest ilma Merkelita välja tulnud.

Merkeli pärandis leidub nii plusse kui ka miinuseid ning tema lahkumine kantslerikohalt tähendab suuri muudatusi Euroopa Liidule, Saksamaale ja ka Eestile.

Teisest küljest andis Merkeli ­otsus lubada 2015. aastal Saksamaale sisserändajad «panuse» Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelisse tülliminekusse. Suur migratsioon tähendas kohe trumpe liikmesriikide populistidele ning sellele vastavalt poliitilise maastiku muutumist. Ülima tõenäosusega mängis Merkeli 2015. aasta otsus migrante Saksamaale lubada suurt ­rolli Ühendkuningriigi Brexiti referendumil järgmisel aastal. Niigi juba Euroopa Liidu sisese migratsiooniga maadlevad britid ei tahtnud näha sisserändajate voogu väljastpoolt Euroopa Liitu.

Rändekriisi tekitanud Merkel ­andis trumbid kätte ka ­populistidele Eestis, kuid muidu tuleb tema ameti­aega Eesti kontekstis hinnata pigem positiivselt. Merkeli ­vahendustegevus mängis 2007. aastal olulist osa pronksikriisi diplomaatiliseks lahendamiseks. Tema Ida-Saksamaa taust tähendas ka seda, et ta teab, milline oli elu Nõukogude tingimustes, ja seega polnud ta Venemaa suhtes naiivne.

Moskvaga ajas Merkel vastuolulist poliitikat. Saksamaa toetas Vene-vastaseid sanktsioone Euroopa ­Liidu tasemel pärast Krimmi ­okupeerimist ja annekteerimist 2014. aastal. Just Merkeli toetus sanktsioonidele pani neid toetama ka terve Euroopa Liidu. Ent samal ajal toetas Merkel Nord Stream 2 ehitamist, sest oli pärast Fukushima katastroofi 2011. aastal otsustanud muuta Saksamaa ­energia 2022. aastaks tuumavabaks. See aga teeb rohepöördeni jõudmise keeru­lisemaks ja mängu tulebki Nord Stream 2.

Hoolimata Donald Trumpi presidentuurist, on Merkel Saksamaa juhina alati toetanud transatlantilisi suhteid. See on aga kokku sobinud ka Eesti välispoliitikaga.

Saksamaa tulevik sõltub muidugi sellest, milline on homne valimistulemus. Nii või teisiti seisavad ees muutused ja võibolla vaatame mõne ­aasta pärast Merkeli ajastule tagasi kui millelegi, kus esikohale seati Euroopa, mitte Saksamaa huvid. Me võime ja peamegi Merkeli tegevust kriitiliselt vaatlema, kuid on selge, et Eestile pole olemas ideaalset Saksamaa juhti.