AK ⟩ Martin Mölder: millist tulemust ennustavad kandidaatide nimekirjad?

Politoloog Martin Mölder. Foto: Erik Prozes

Kohalike valimisteni on jäänud vähem kui kuu aega, kuid peale mõne erandi ei ole meil suuremat aimu sellest, milliseks kujuneb üleüldine valimistulemus. Riigikogu valimiste võimaliku tulemuse hindamiseks tellitud arvukad arvamusküsitlused meid ei aita, kuna kohalike valimiste valijaskond ning poliitiline konkurents on erinevad. Üks väga hea indikaator võimalikust valimistulemusest on aga valimisnimekirjade pikkus, kirjutab politoloog Martin Mölder. 

Eelmiste kohalike valimiste kontekstis eksisteeris äärmiselt tugev seos nimekirja pikkuse ja valimistulemuse vahel. Seda teadmist on võimalik kasutada, et ennustada, kuhupoole liisk meid peagi ees ootavatel valimistel langeb. Ennustustulemused näitavad, et võrreldes eelmiste kohalike valimistega EKRE ilmselt kahekordistab oma üleriigilise toetuse; Isamaal on potentsiaali koguda oluliselt rohkem toetust, kui nende riigikogu valimiste reiting annaks alust oodata; sotsiaaldemokraadid peavad ennast ilmselt pettumuseks valmis seadma.

Kuid pidagem meeles: kõik ennustused on tõenäosuslikud.

Kohalikud valimised Eestis toimuvad teatud määral eraldi igas kohalikus omavalitsuses, kus on iseäralik poliitiline maastik, võimujaotus eri tegutsejate vahel ja poliitiline ajalugu. Kuid on olemas üks seaduspära, mis lõikab läbi kõikide omavalitsuste. Mida suurem on nimekirja suhteline pikkus omavalitsuses, seda suurem on hilisem häälte osakaal. Võime kohalikel valimistel kandidaate üles seada näitab ka erakonna või valimisliidu võimekust toetust üleüldiselt mobiliseerida. Pikem nimekiri võrreldes teistega tähendab seda, et on potentsiaali suuremaks toetuseks valimiskastide juures, mis tõenäoliselt ka realiseerub.

2017. aastal oli seos nimekirja pikkuse ja valimistulemuse vahel nii tugev, et üksnes nimekirja pikkuse põhjal oleks olnud võimalik ennustada hilisemat valimistulemust vägagi märkimisväärse täpsusega. Lihtsustatult võiks öelda, et kuni neli viiendikku hilisemast valimistulemusest oli ennustatav ainult kandidaatide nimekirja pikkuse põhjal. Kui seda informatsiooni ära kasutavasse statistilisse mudelisse lisada teatud piirkondade iseärasused (nt Keskerakonna positsioon Tallinnas ja Ida-Virumaal ja Reformierakonna positsioon Harjumaal ja Tartus) ning eeldada, et igal erakonnal on teatud üleriigiline võimekus oma valimisnimekirja häälteks realiseerida, siis saame mudeli, mis oli üleriigilise häältejaotuse ennustamisel väga täpne.