Tütar ütles enne klassiekskursioonile siirdumist: «Ma broneerisin Betu ema käe tänaseks ära.»
Tundub, et neljandikel on võistlus, kes saab õpetaja või kaasa moositud lapsevanema käest kinni hoida. Lastele on oluline, et võõras, stiimuleid täis keskkonnas, kuhu nad lähevad, oleks neil käsi, millest kinni hoida, lähedus, kontakt. See on loomulik ja inimlik vajadus, mis ei kao ka täiskasvanuks saades. Kui me ei ütle: «Ma broneerin su käe, sest vajan turvatunnet,» siis me lihtsalt harjume oma lähedusvajadust peitma ja kompenseerima meelelahutusega. Kuni teatud piirini.