Arvamustel ja õhinapõhisel tegevusel on ülemäärased riskid. Kes võtab vastutuse muudatuste läbiviimisel, mis puudutavad inimeste elatustaseme võimalikku langust? Kas Euroopa Liidul ja liikmesriikidel on vastastikune piisav usalduskrediit kliimapoliitika riske solidaarselt hallata?
Vastused peaksid olema formuleeritud ELi üheselt mõistetavas ja aktsepteeritavas pikaajalises energiapoliitikas – kahjuks sellest toimivat visiooni ei ole. Vaevalt leidub inimesi, kes loodusest ei hooli, kuid loodushoid ja keskkonnaseisundi parandamine, jätkusuutliku elukeskkonna loomine toimub tehnoloogiate, mitte tööstuse, sealhulgas põlevkivitööstuse kaudu. Olemasolevatest, Eesti kontekstis kohalikust energiaallikast elektritootmisest loobumine ilma asenduseta on eesti rahvatarkuse kohaselt vanasse kaevu sülitamine.