/nginx/o/2021/09/22/14088244t1hdc4a.jpg)
Opositsioon plaanib umbusaldust Tanel Kiige vastu. Ministri enda hinnangul ei aitaks tema tagasiastumine olukorda parandada ja sellest võidaks vaid vaktsiinivastased.
Kiik on koroonavõitlust pidanud pandeemia algusest peale, kuid vigu ja viivitusi on ette tulnud pidevalt. Seetõttu on ka Postimees oma juhtkirjades juba mitu korda kutsunud Kiike üles tagasi astuma. Üksteise järel on tagasi astunud või lahkunud küll talle alluvad juhid, kuid olukord ei ole paranenud.
Kuigi tegu pole KOVi valimiste teemaga, saab opositsioon olukorda suurepäraselt ära kasutada, et võita valimiste eel tähelepanu. Samas kahandab üle kivide ja kändude kulgev vaktsineerimine Reformierakonna toetust. Värsked populaarsusreitingud näitavadki, et nad edestavad EKREt veel vaid napi 1,4 protsendi võrra. Ometi pole peaministripartei suutnud või soovinud midagi ette võtta oma valitsuspartneri mõjutamiseks.
Keskerakonnale oleks Kiige tagasiastumine moraalne löök, mis mõjuks halvasti nende positsioonidele valimiste eel. Nii on valitsuskoalitsioon praegu üsna «nokk kinni, saba lahti»-olukorras. Midagi oleks vaja teha, aga üks lahendus pole hea ühele, teine teisele.
Võibolla aitaks pinget leevendada koalitsiooni kinnitus, et Kiik vahetatakse välja (kas või valitsusesisese rotatsiooni teel) esimesel võimalusel või äärmisel juhul pärast kohalikke valimisi. Põhjust selliseks sammuks on piisavalt, sest on ilmne, et Kiigel ei ole praegu tõhusat tegevusplaani, nagu ei olnud seda ka varem.
Selleks et vaktsineerimisprotsess kiiremini käima saada ja samal ajal tagada ka lisadooside andmine, on vaja leidlikke lahendusi, milleks Kiik ei paista suuteline olevat. Eestile oleks parim lahendus tema väljavahetamine.
Ministri väljavahetamine on lihtne, kuid võib jääda üksnes vormiliseks lahenduseks. Sisulist lahendust ootab ülesanne, kuidas kiirendada vaktsineerimist olukorras, kus õla peaks alla panema ükskõiksed ja vastalised inimesed. Seda ei oska täie kindlusega öelda keegi.
Palju on räägitud kommunikatsiooni tähtsusest, kuid mida rohkem peale käia, seda kindlamaks muutuvad tõrksad – seda enam, et otsest ähvardavat ohtu või lähenevat katastroofi nad ei taju. Võrreldes varasemaga, kui vaktsineerimispunkti ukse taga oli järjekord, on nüüd vaja rohkem ressurssi, sest vaktsineeritavaid tuleb taga otsida. Kõige selle kõrval tuleb hakata tegelema ka lisadooside andmisega, sest esimeste vaktsineeritute immuunsus hakkab vähenema. See seab süsteemi taas suurema surve alla.
Sellises olukorras tundub, et lihtsam oleks elanikkonna vaktsineerimisprotsent üles saada laste ja noorte vaktsineerimise teel. Samas mõjutab haiglate täitumust kõige enam just riskirühmade vaktsineerituse tase.
Nii peaks vaktsineerimiseesmärkide täitmist jälgima vanusegrupiti, sest keskmine arv võimaldab tegelikust probleemist mööda vaadata. Seejuures vajaks eakate vaktsineeritus lausa eraldi eesmärki, mis võiks olla suuremgi kui 70 protsenti. Just nii peaks tervise- ja tööministri tegevust edaspidi hindama.
Selleks et vaktsineerimisprotsess kiiremini käima saada ja samal ajal tagada ka lisadooside andmine, on vaja leidlikke lahendusi, milleks Kiik ei paista suuteline olevat. Eestile oleks parim lahendus tema väljavahetamine.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)