/nginx/o/2019/04/25/11976979t1h3bb1.png)
/nginx/o/2021/08/04/13968598t1he813.jpg)
- Julgeolekuküsimused on olulised
- Miski ei välista Leedu ja Poola migrandiprobleemi kordumist Eestis
- Olukorraga tuleb tegeleda enne kui hilja
Valgevene hübriidrünnak Läti, Leedu ja Poola vastu pole lõppenud – Poola kuulutas alles möödunud nädalal selle tõttu välja eriolukorra. Leedu asemel oleks võinud selline olukord alguse saada aga hoopis Eestist ning sama olukord võib tulevikus korduda meie endi riigi piiril. Eesti ja Euroopa Liit peaks praeguses geopoliitilises olukorras astuma oma piiri kaitsmiseks väga jõulisi ennetavaid samme. Me ei tohi suhtuda tekkinud hübriidohtu ükskõikselt.
Kolmapäevases kõnes ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa peab olema valmis tegema julgeolekuküsimustes praegusest enam. Tal on õigus, et Euroopa riike ei ole seni tagasi hoidnud sõjaline võimekus, vaid hoopis poliitiline tahe tegutseda.
Seda, et suhtumine julgeolekusse on Euroopas muutumas, näitab meie enda lähiriikidega viimaste kuude tegutsemine. Leedu, Läti ja Poola otsustav tegevus peaks olema eeskujuks nii Eesti valitsusele kui ka teistele ELi riikidele. Migratsiooni kasutamisele hübriidrelvana tuleb otsustavalt vastu astuda ning leida ELi ülene konsensus ja eesmärgid Euroopa Liidu välispiiri kaitseks.
Illegaalse migratsiooni kasutamist relvana autokraatiate ja diktatuuride poolt Euroopa suunal tulevikus saame vältida ainult siis, kui võtame selge ja konkreetse hoiaku. Esmajärjekorras tuleb tagada stabiilsus enda regioonis ning alles seejärel mujal maailmas.
Lühidalt meenutades: suvel läks meie lõunanaabri Läti naabril Leedul maja põlema. Kannatada sai ka Läti ning tulekahjuga võitleb praegu Leedu teine naaber Poola. Aitasime sõpradel tulekahju kustutada. Tulekahju möllamise hetkel mõtles valitsus endalegi suitsualarmi paigaldada, aga praegu tundub, et mõtteks see jäigi. Naabrite juures endiselt tossab ja mõnes kohas lööb ka leeki välja, aga meie käitume, nagu oleks oht möödunud ja olukord ammu lahenenud. Meie maja ju põlema ei läinud.
Selline suhtumine ei kõlba kuhugi. Me peaksime suhtuma olukorda äärmise tõsidusega ning rakendama kõiki meetmeid, et sellise tulekahju kordumist vältida. See on õnnetus, mis hüüab tulles: lausa kisab kõva häälega ning me ei tohi seda hädakisa eirata. Meil ja teistel Euroopa Liidu riikidel on Lätilt ja Leedult õppida, kuidas sellist kriisi ohjata ja illegaalseid piiriületajaid tagasi tõrjuda.
Pole mingit garantiid, et ühel päeval ei saadeta ida poolt meie piiri ületama tuhandeid pagulasteks maskeerunud rohelisi mehikesi.
Leedu on oma tegutsemises olnud väga otsustav, kuid paraku jõudsid sellele vaatamata 4000 illegaalset piiririkkujat siiski riiki enne, kui piir pidama saadi. Euroopa Liidu ja NATO piiririigina peaksime tegutsema nii, et suudame ära hoida mitme tuhande illegaali piiriületuse juba eos. Kas me praegu suudame seda? Kas meil on võimekus ebaseaduslikke piiriületajaid hübriidrünnaku korral piiril tagasi saata ning kiirelt menetleda väljasaatmisküsimusi?
Peame tegema vajalikud seadusemuudatused, mis võimaldaksid meil massilise illegaalse piiriületuse korral otsustavalt tegutseda. Peame tuvastama ja kaotama seaduselüngad, mis takistavad sellistele olukordadele kiiresti reageerida. Juba see, kui suudame massilise illegaalse sisserände probleeme aktiivselt ennetada, oleks meie riigi vastu vaenulikele jõududele heidutav signaal.
Meil tuleb olla NATO idapiiri valvates ja kaitstes eriliselt tähelepanelik. Meie kõige olulisem liitlane USA on Afganistanist lahkumise järel tekkinud kaosega seoses saanud tõsise mainelöögi. Enim soovib selliseid nõrkushetki ära kasutada Kremli valitseja Putin ja see peaks tegema meid vägagi murelikuks. Putin on korduvalt öelnud, et Venemaa vastab igasugustele lääne sanktsioonidele asümmeetriliselt ja karmilt. Me ei saa kunagi kindlad olla, et mõni asümmeetriline rünnak lääne demokraatiate vastu pole kavandatud otse meie pihta.
Eesti põhimõte peaks olema see, et meie piir on kaljukindel ja me oleme suutelised seda kaitsma, maksu see kui palju tahes. Samast loogikast Euroopa välispiiri kaitsel peavad lähtuma ka teised ELi liikmesriigid. Pole mingit garantiid, et ühel päeval ei saadeta ida poolt meie piiri ületama tuhandeid pagulasteks maskeerunud rohelisi mehikesi. Ma ei tahaks sellises olukorras jõuda tõdemuseni, et oleksime võinud ju selle ennetuseks midagi varem teha. Teeme midagi nüüd, kui õnnetus hüüab tulles ja ehitame riigipiiri välja kiirkorras!