Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri Varastatud valimised (10)

Copy
Vene riigiduuma e-valimiste kodeerimisvõtme tükeldamine valimiste eel 16. septembril 2021. Võti pannakse taas kokku pärast valimiste lõppu. Protseduuri eesmärk on tagada, et valimiste ajal ei oleks võimalik e-häältele ligi pääseda.
Vene riigiduuma e-valimiste kodeerimisvõtme tükeldamine valimiste eel 16. septembril 2021. Võti pannakse taas kokku pärast valimiste lõppu. Protseduuri eesmärk on tagada, et valimiste ajal ei oleks võimalik e-häältele ligi pääseda. Foto: Sergei Savostyanov
  • Putini partei teatas eile, et võitis valimised
  • Opositsioon püüdis teha, mis võimalik
  • Kohalikud vaatlejad täheldasid arvukalt rikkumisi

Ühtne Venemaa teatas eile, et saavutas Vene riigiduumas konstitutsioonilise enamuse. Esialgsetel andmetel sai president Vladimir Putini võimupartei parteinimekirjade alusel 120 ja ühemandaadilistes ringkondades 195 mandaati, mis tähendab, et 315 kohaga 450st jääb kõik vanaviisi.

Vene opositsioon püüdis kasvava ahistamise kiuste teha, mis võimalik. Kuna päris opositsioon on vangis või valimisnimekirjadest diskvalifitseeritud, mõeldi välja targa hääletamise strateegia, mille eesmärk oli külvata ühtse Venemaa ridades võimalikult palju segadust. Kukkus välja nii, et sellest pidid kõige enam kasu saama kommunistid.

Veel eelmisel nädalal uskus parandamatu optimist, et kahaneva populaarsusega võimupartei minetab konstitutsioonilise enamuse. Esimese vastulöögi andis Kremli «kontrollitud demokraatia» valimiste eelõhtul: surve alla jäänud Apple ja Google võtsid veebipoodidest targa hääletamise äpi maha.

Ühtse Venemaa valimisjärgne võidukuulutus oli aga löök allapoole vööd mõnelegi kommunistist kandidaadile, kellele tavahääletus lubas mandaati, kuid elektrooniline valimine kallutas kaalukausi ikkagi Ühtse Venemaa kasuks.

Elektrooniliste valimiste varastamises süüdistasid eile Kremlit nii kommunistid kui ka vangistatud opositsioonijuht Aleksei Navalnõi.

Süüdistus valimiste elektroonilise osa võltsimises peaks ärevaks tegema meidki, sest alates 2005. aastast oleme olnud e-valimiste pioneer. Venemaal prooviti seda katseliselt opositsioonimeelses Moskvas, mis väidetavalt järgis Eesti süsteemi, ja veel kuues piirkonnas, kus e-hääli polnud võimalik muuta.

Maailm tõdeb, et demokraatia eksport Afganistani polnud kultuuriliselt võimalik. Seevastu Venemaal ja Valgevenes on selle ainus takistus autoritaarne võim.

Pole välistatud, et Venemaa valimistele langev kahtlusevari innustab e-valimistevastaseid vandenõuteooriaid.

Tuleb teada valimiste usaldusväärsuse kontrolli rahvusvahelist mehhanismi. OSCE-l on pika nimega haruorgan ODIHR ehk demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo. Eesti ei kuulu nende riikide hulka, kus OSCE arvates on valimiste puhtusega suuri probleeme, ent eeskätt on huvi pakkunud elektroonilised riigikogu valimised.

Missioonide aruanded on veebis kättesaadavad ja meile antud soovituste alusel on tehtud valimiste korralduses ka muudatusi.

Hoopis teine pilt avaneb Venemaa puhul, kus OSCE missioon keeldus isegi valimiste tavavaatlusest, sest selleks ei loodud mõistlikke tingimusi.

Vene kohalikud vaatlejad, eeskätt organisatsioon Golos, täheldasid arvukalt rikkumisi. Mis tahes valimiste usaldusväärsus eeldab, et teadetele rikkumiste kohta järgneb selge kontroll ja hinnang. OSCE ja Euroopa Nõukogu liikmena on meie idanaaber võtnud rahvusvahelise kohustuse vabade ja ausate valimiste läbiviimiseks.

Sellest kohustusest on juba aastakümneid kõigi uute valimistega järjest rohkem kaugenetud. Võltsitud valimissedelitest ja e-valimisi tabanud kahtlustest veel rohkem puutub silma, et sisuline opositsioon ei saanud osaleda. Navalnõi on valimistelt kõrvaldatud poliitvang.

Maailm tõdeb, et demokraatia eksport Afganistani polnud kultuuriliselt võimalik. Seevastu Venemaal ja Valgevenes on demokraatia kultuuriliselt täiesti võimalik, selle ainsus takistus on autoritaarne võim.

Tagasi üles