Iduettevõtetest on saanud märkimisväärne jõud Eesti majanduses. Tuhatkond ettevõtet annab tööd ligi 7000 inimesele, luues ligi kolm protsenti SKTst. Seitse Eesti iduettevõtet on väärt üle miljardi dollari, mis on Euroopa riikide hulgas üks parimaid tulemusi. Paljud iduettevõtted tegutsevad infotehnoloogia valdkonnas, kus keskmised palgad on Eesti kõrgeimad. Ka riik toetab jõudsalt iduettevõtteid, nii investeeringute kui nt ka start-up-viisade kaudu. Iduettevõtete kasv on kiirem kui teiste ettevõtete kasv Eestis. Eesti majanduse tulevik on nende ettevõtete ja ettevõtjate nägu.
Samas on iduettevõtjate ja nende investorite hääli väga vähe kuulda Eesti (majandus)poliitikas. Kui üldse, siis kuuleme nende seisukohti infotehnoloogia tööjõu puuduse kohta, viidates vajadusele sisserände kvoote leevendada. Parteide rahastajate hulgas näeme harva iduettevõtjaid ja peaaegu alati annetavad nad parempoolsetele parteidele. Kuid parempopulismi tõus EKRE näol on tasahilju vedanud poliitilisel skaalal konservatiivsuse poole peaaegu terve poliitilise maastiku. Migratsiooni- ja Vene-hirm ainult süvendavad populistlikke jooni Eesti poliitikas. Majanduspoliitiliselt soosib parteipoliitiline eliit peamiselt odava kräpi majandust, kui kasutada Rain Lõhmuse väljendit. Endiselt on peamine ärimudel odavalt sisse osta ja kallimalt edasi müüa. Säärane kooslus ei ole pikemas perspektiivis soodus keskkond uutele tehnoloogiaettevõtetele.