N, 8.12.2022

Sirlis Sõmer-Kull: sotsiaalvaldkonnas on töötasud liiga madalad

Sirlis Sõmer-Kull
, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatuse esimees
Sirlis Sõmer-Kull: sotsiaalvaldkonnas on töötasud liiga madalad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sirlis Sõmer-Kull
Sirlis Sõmer-Kull Foto: Erakogu
  • Hoiakud sotsiaalvaldkonna suhtes on jätkuvalt suuresti iganenud
  • See on toonud kaasa madala palgataseme ja töötajate põua
  • Koroonakriis on ka sotsiaalvaldkonna muresid suurendanud

Professionaalne ja koolitatud hoolekandetöötaja on nõutud spetsialist, kelle töö peab saama vääriliselt tasustatud, kirjutab Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatuse esimees Sirlis Sõmer-Kull.

Võrreldes mõne teise esmatähtsa üldist tervistoonust või elanikkonnale turvalisust ja kaitstust pakkuva professionaalse grupiga, ei ole sotsiaalala palkade konkurentsivõime viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. 2020. aasta andmetel kasvas sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate keskmine palk aastaga viis protsenti ja oli 1062 eurot, mis on Eesti keskmisest brutopalgast 27 protsenti väiksem. Üleüldine palgatase selles sektoris on endiselt madal. Samuti mitte kõik asutused üle Eesti ei saa lubada hooldajale või tegevusjuhendajale neljakohalise palga maksmist. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni kindel positsioon siinjuures on see, et professionaalne ja koolitatud hoolekandetöötaja on nõutud spetsialist, kelle töö peab saama vääriliselt tasustatud.

Iru Hooldekodu direktor ja pikaajaline hooldustöötajate koolitaja Jaanika Luus toob välja vastuolu sotsiaalhoolekande valdkonnas töötavatele inimestele seatud ootuste ja palga vahel, öeldes, et ühiskondlikud arengud on mõjutanud küll sotsiaal- ja hooldustöötajatele esitatavaid nõudeid, kuid hoiakud valdkonna suhtes on jätkuvalt suuresti iganenud ja seeläbi ka palgatase madal, mis omakorda tekitab töötajate põua. Sotsiaaltöö põhineb teaduspõhistel teadmistel ja professionaalsetel oskustel. Möödanikku on jäänud ka ettevalmistuseta juhuslike inimeste palkamine ning mõttelaad, et kui kuhugi mujale tööle ei saa, siis minnakse hooldajaks. Sotsiaalvaldkonna kvalifitseeritud tööjõud valib aga tihti, just nimelt töötasu tõttu, mõne lihtsama töö, mille teenistus aga kõrgem.

Ühiskondlikud arengud on mõjutanud küll sotsiaal- ja hooldustöötajatele esitatavaid nõudeid, kuid hoiakud valdkonna suhtes on jätkuvalt suuresti iganenud.

Koroonaaeg on ka sotsiaalvaldkonnale olnud raske. Haavatavas olukorras olevad kliendid on kogenud sel ajal veel enam vaimset pinget, üksindust ja stressi. Kannatama on pidanud niigi vähesed sotsiaalsed kokkupuuted ja elukorraldus on olnud tavapärasest erinev. See on lisanud ärevust ka sotsiaalhoolekande töötaja argipäeva, kes oma klientidele nii vaimset kui füüsilist tuge peab pakkuma. Inimesed on vajanud veelgi enam märkamist, toetamist ja ärakuulamist. Töötajate read on aga hõredad, töökoormus suur ja ületunnid sagedased. Töömotivatsiooni püütakse tihti säilitada just nimelt lootuses, et terendab päev, mil ka nende palganumber neljakohaliseks muutub. Nii võtaks näiteks üks Kesk-Eestis asuv hooldekodu kohe tööle kümme hooldajat. Kahjuks pidi aga hooldekodu juhataja tõdema, et töökuulutusele ei reageerinud mitte ühtegi potentsiaalset töölesoovijat.

Ka kohalikes omavalitsustes napib sotsiaaltöötajaid, mis mõjub otseselt teenuse kvaliteedile. Ometi on omavalitsuse ülesandeks korraldada sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi andmine inimestele, kes vajavad seda igapäevategemistes või sotsiaalmajanduslikest raskustest iseseisvalt väljumiseks. See eeldab omavalitsuse teadlikkust ning pädevate ja motiveeritud sotsiaaltöötajate olemasolu. Omavalitsustes, kus juhtide teadlikkus sotsiaaltöö olulisusest on suur ning kus investeeritakse valdkonna arengusse, tunnevad sotsiaaltöötajad end väärtustatuna. Paraku on aga siiski veel selliseid omavalitsusi, kus arusaam sotsiaaltöö sisust puudub, mistõttu on ka nende panus sotsiaalvaldkonda, muuhulgas tööjõu rahalise väärtustamise näol, veel vähene. Madalalt tasustatud ja motivatsioonikriisi foonil töötavate sotsiaaltöötajate õlul aga järjest suuremate väljakutsetega silmitsi seisev süsteem pikalt ei kesta.

Sotsiaaltöötaja töö nõuab suurt professionaalsust, kuid palganumbris see ei kajastu.
Sotsiaaltöötaja töö nõuab suurt professionaalsust, kuid palganumbris see ei kajastu. Foto: Postimees

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) on 2021. aastal arutanud hoolekandetöötajate töötasu ja töökorralduse valupunkte sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga, kes otsib lahendusi sotsiaalvaldkonna tööjõuprobleemidele. ESTA peab oluliseks kiiresti tegeleda järgnevate valdkonna jätkusuutlikkuse seisukohast kriitiliste teemadega: tuleb tagada erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu tõus 2022. aastaks 95 protsendini õendustöötajate töötasust; ühtlustada hooldustöötajate töötasu alammäärad tervishoiu- ja hoolekandesektoris, sh väärtustades kutsega hooldajaid; hinnata ja ühtlustada omavalituses töötavate sotsiaalvaldkonna töötajate töökoormused ning tagada erialase kõrgharidusega sotsiaaltöötajale vääriline palk; täpsustada ja reguleerida seaduse tasandil kvalifikatsiooni nõuded sotsiaaltöötajale ning regulaarsele enesetäiendamisele; tagada sotsiaalvaldkonnas töötavatele inimestele vaimset tervist toetava nõustamise kättesaadavus; tegeleda aktiivselt bürokraatia vähendamisega igapäevases sotsiaaltöös, sh tuleb teha sotsiaalvaldkonna infosüsteemide kiire «​restart», et sotsiaaltöötajal jääks rohkem aega inimese jaoks.

ESTA on mittetulunduslik kutseorganisatsioon, mis ühendab väga erinevaid hoolekandetöötajaid: sotsiaaltöötajad, hooldajad, tegevusjuhendajad, lastekaitsetöötajaid, lapsehoidjaid, võlanõustajaid, tugiisikuid jt. ESTA esindab sotsiaaltöö praktikute õigusi ja huvisid, tegeleb sotsiaalala kutsete arendamisega ja seisab sotsiaaltöö professiooni väärtustamise eest ühiskonnas.

Märksõnad
Tagasi üles