Siim Kuresoo FOTO: Erakogu

Kui riigikogu elektrituruseaduse muudatuse vastu võtab, on tegemist lähiajaloo kõige halvemini argumenteeritud otsusega metsa asjus, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Riigikogus oli 13. septembril teisel lugemisel elektrituruseaduse muudatus, mis võimaldab Narva kateldes massilisele puidu põletamisele elektritarbijate rahakotist peale maksta. Puidu masspõletamisel on ulatuslikud ebasoovitavad tagajärjed nii meie metsadele, elurikkusele kui ka süsinikuheitele. On kahetsusväärne, et riigikogu arutelu saatis klassikaline õlgmeheks nimetatud demagoogiavõte, mille abil sõnastati meelega valesti ja naeruvääristati keskkonnakaitsjate muret. On häbiväärne, kuidas otsustajad rääkisid metsast eelkõige kitsalt puidu müügist saadavast kasust lähtuvalt, eirates metsa teisi väärtusi, kliimamuutust ning elurikkuse kriisi. Metsapuudel on meile pakkuda märgatavalt rohkem, kui arutlusel oleva seaduse selgitused sõnastavad. Õnneks on riigikogu liikmetel otsustava nupuvajutuse eel veel aega meelt muuta.

Esmaspäeva hilisõhtul eelnõu riigikogule tutvustades rääkis minister Taavi Aas korduvalt, et Narva kateldes põletamisele minev puit ei tekita täiendavat raiet, kuna jälgitakse «jäätmehierarhiat». Samuti väitis Aas, et puht juba hinna tõttu ei põletata puitu, mille kvaliteet lubaks seda väärindada mõnel muul moel.