Töötaja kustutab Peterburis seinamaalingut, mis kujutab Aleksei Navalnõid uue ajastu kangelasena. FOTO: Anton Vaganov/Reuters/Scanpix

Aleksei Navalnõi on lääne silmis tõusnud Venemaa juhtivaks opositsioonipoliitikuks. Kas lääne usk Navalnõisse kui Venemaa opositsiooniliidrisse on enesepetmine, küsib ajakirjanik Paavo Kangur.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Navalnõi unistuseks oli värvilise revolutsiooni tekitamine Venemaal, vähemalt sellest ta rääkis oma intervjuudes. Mingeid teid pidi õnnestus revolutsioon toimetada Tuneesiasse, Egiptusesse, Süüriasse ja Liibüasse. Kahes esimeses riigis tulid võimule demokraatliku keep-smiling'uga islami radikaalid, aga ajutiselt. Süürias ja Liibüas puhkes verine ja purustav kodusõda, mille jälgi pestakse siiani seintelt. Revolutsiooni transportimine on ajalooline meetod, mille tulemuseks on tihti kaos. Venemaa vist ei kavatse seda tabletti alla neelata.

Üldine arusaam on, et Venemaal ei ole demokraatiat, sest Putin on võimul olnud 20 aastat. Kuid pigem on Venemaa usin Saksamaa õpilane. Kristlik-demokraatliku liidu boss Helmut Kohl oli Saksamaa liider 16 aastat, ja tema järglane Angela Merkel on võimul olnud 16 aastat. Suurbitannias ja USAs ei ole kahe suure partei kõrval kolmandale šanssi. Seda teavad kõik.