Kalle Kirsimäe FOTO: Madis Sinivee/Eesti Meedia/Scanpix Baltics

Kas ja kus on maapõues need rohepöördeks vajalike maavarade varud, millega kiiret nõudluse kasvu toita, ning kas on õigus neil, kes kuulutavad nende peatset lõppu, sellest kirjutab geoloog, akadeemik Kalle Kirsimäe.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rohepööre alles kogub tuure, kuid paljude nn akumetallide ja kõrgtehnoloogiliste elementide nõudlus maailmaturul on juba järsus tõusutrendis ning üha sagedamini kostab hääli, mis kõnelevad nende peatsest lõppemisest. Näiteks tuulegeneraatorite supermagnetites kasutatavate, paljuräägitud haruldaste muldmetallide neodüümi ja praseodüümi vajaduse kasvu hinnatakse lähemateks aastakümneteks kahe- kuni kolmekordseks. Liitium-ioonakude plahvatuslik kasutuselevõtt kõikvõimalikes elektroonikavidinates, sh elektriautodes, toob kaasa ka kõige tagasihoidlikumate ennustuste kohaselt vähemalt 20-kordse liitiuminõudluse suurenemise. Küsimus ei ole ainult kõrgtehnoloogilistes elementides, sest järgneva 25 aastaga vajatakse rohkem vaske, kui seda on siiani läbi ajaloo kaevandatud.

Kas ja kus on maapõues need varud, millega sellist kiiret kasvu toita, ning kas on õigus neil, kes kuulutavad rohepöördeks vajalike maavarade peatset lõppu?