Brüsseli mõttekoja Brueghel hinnangul võivad ebapiisavad gaasivarud eeloleval talvel tekitada elektrienergia defitsiidi, iseäranis kui valitsused ei suuda selleks võimaluseks adekvaatseid ettevalmistusi teha. Seetõttu on lisaks pikaajalisele elektrikavale vaja ka kriisiplaani, et talvel ei tuleks hakata tarbimist piirama.
Praegune elektrihinna tõus on põhjustatud kolme teguri koosmõjust. Kõigepealt on aasta algusega võrreldes gaasihinnad kasvanud üle 170 protsendi. Põhjuseks on möödunud külm talv ja kuum suvi, mis suurendasid nõudlust gaasi järele. Gaasi defitsiit ja ebapiisav tuule- ja päikeseenergia toodang on kergitanud ka söe hinda, et katta majanduse taastumise tõttu suurenenud nõudlust elektri järele.
Oma panuse elektrihinnale lisavad CO2 kvoodid, mille hind on aasta algusega võrreldes tõusnud kaks korda, ulatudes sel nädalal 60 euroni tonni kohta. Tõus on osalt põhjustatud söeelektrijaamade ulatuslikumast kasutusest, et katta gaasipuudusest tingitud elektrienergia nõudlust. Kuid osalt on kvoodihinna tõus ka börsispekulatsioonide tagajärg.
Suurem maksulaekumine ja kvootide müügist saadav tulu võimaldab valitsustel suunata need ressursid selleks, et tarbijale elektrihinna tõusu korvata. Kuidas täpselt, on arutelu koht.
Probleemi üks külg puudutab muidugi elektri hinda, mis väga tõenäoliselt kasvab talvel veel. Eurostati 2019. aasta uuringu järgi oli Eestis vaid 2,5 protsenti leibkondi, kes oma hinnangul ei suutnud talvel tagada toasooja. Kuid kõrge elektrihind hakkab mõjutama lisaks toasoojale ka teiste kaupade hindu, mis toob kaasa üleüldise hinnatõusu. Isamaa ja EKRE on seda juba tajunud ja võivad võita oluliselt populaarsust, kui valitsus ei suuda hinnatõusule adekvaatselt reageerida.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/09/16/14074183t1h215a.jpg)