• Ebapiisavad gaasivarud võivad tekitada elektrienergia defitsiidi
  • Oma panuse elektrihinnale lisavad ka kallinenud CO2 kvoodid
  • Lisaks päikese-ja tuuleenergia arendamisele tuleb mõelda ka muudele viisidele
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Praegune rekordkõrge elektrihind on mitme ebasoodsa asjaolu kokkusattumise tulemus. Tänases Postimehes pakub Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi oma visiooni sellest, milline peaks Eesti energiakava olema, et tagada elektrienergia varustuskindlus. Kuid tundub, et üksnes energiakavast on hetkeolukorras vähe.

Brüsseli mõttekoja Brueghel hinnangul võivad ebapiisavad gaasivarud eeloleval talvel tekitada elektrienergia defitsiidi, iseäranis kui valitsused ei suuda selleks võimaluseks adekvaatseid ettevalmistusi teha. Seetõttu on lisaks pikaajalisele elektrikavale vaja ka kriisiplaani, et talvel ei tuleks hakata tarbimist piirama.

Praegune elektrihinna tõus on põhjustatud kolme teguri koosmõjust. Kõigepealt on aasta algusega võrreldes gaasihinnad kasvanud üle 170 protsendi. Põhjuseks on möödunud külm talv ja kuum suvi, mis suurendasid nõudlust gaasi järele. Gaasi defitsiit ja ebapiisav tuule- ja päikeseenergia toodang on kergitanud ka söe hinda, et katta majanduse taastumise tõttu suurenenud nõudlust elektri järele.

Oma panuse elektrihinnale lisavad CO2 kvoodid, mille hind on aasta algusega võrreldes tõusnud kaks korda, ulatudes sel nädalal 60 euroni tonni kohta. Tõus on osalt põhjustatud söeelektrijaamade ulatuslikumast kasutusest, et katta gaasipuudusest tingitud elektrienergia nõudlust. Kuid osalt on kvoodihinna tõus ka börsi­spekulatsioonide tagajärg.

Suurem maksulaekumine ja kvootide müügist saadav tulu võimaldab valitsustel suunata need ressursid selleks, et tarbijale elektrihinna tõusu korvata. Kuidas täpselt, on arutelu koht.

6

Probleemi üks külg puudutab muidugi elektri hinda, mis väga tõenäoliselt kasvab talvel veel. Eurostati 2019. aasta uuringu järgi oli Eestis vaid 2,5 protsenti leibkondi, kes oma hinnangul ei suutnud talvel tagada toasooja. Kuid kõrge elektrihind hakkab mõjutama lisaks toasoojale ka teiste kaupade hindu, mis toob kaasa üleüldise hinnatõusu. Isamaa ja EKRE on seda juba tajunud ja võivad võita oluliselt populaarsust, kui valitsus ei suuda hinnatõusule adekvaatselt reageerida.

Tänastel majanduskülgedel on ülevaade, kuidas Prantsusmaa ja Hispaania valitsus kavatsevad elektrihinna tõusule reageerida. Kõrgemad elektrihinnad toovad kaasa suurema maksulaekumise ja kvootide müügist saadav tulu võimaldab valitsustel suunata need ressursid selleks, et tarbijale hinnatõusu korvata. Kuidas täpselt seda teha, on arutelu koht.

Probleemi teine külg puudutab varustuskindlust. Veskimägi on rahustanud, et pakkumise puudust ei tule, sest kõige vähem ära tasuvaid elektrijaamu pole veel tööle rakendatud. Hea on, kuid veel parem oleks, kui juba praegu tehtaks kalkulatsioonid ja ostetaks ette varustuskindlust kõige kriitilisemaks talveperioodiks, ka selle perspektiiviga, kui Venemaa peaks gaasikraani näppima.

Pikas perspektiivis tuleks arvesse võtta, et elektri- ja vesinikusõidukite kasutuselevõtt transpordisektoris, nagu näeb ette Euroopa Komisjoni ettepanek «Fit for 55», toob kaasa elektrienergia nõudluse suure kasvu. See tähendab, et energiakavas tuleks lisaks päikese- ja tuuleenergia arendamisele mõelda ka muudele võimalustele. Valikukohad on läbinisti poliitilised, nagu täheldab Veskimägi oma tänases energiakava visioonis.