Ats Albre. FOTO: ITL

Üha tihedamini avalikuks tulevad turvaprobleemid ning koroonakriisi taustal eskaleerunud rahulolematus digiriigiga annavad aimu, et e-riigi kapotialusega pole kõik parimas korras, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Ats Albre. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tegelikult me ei räägi digiriigist, kui ootame virtuaalses järjekorras oma digilukku pääsemise aega, me räägime riigi pakutavatest teenustest, millega me pole rahul. Nende teenuste lahutamatu osa on IT, just selle osa parendamisega tuleb süsteemselt tegeleda. Kui jätkata samamoodi kui praegu, kasvab riigi IT baastaristut puudutav tehnoloogiline võlg aastas vähemalt 50 miljoni euro kaupa.

Lühidalt juurprobleemist. E-riigi baastaristu ja teenuste vundament pole olnud riigi eelarve planeerimisel kaua aega prioriteetide seas. Eesti on e-riigi lahenduste kasutuselt number üks maailmas, kuid meie staatust maailma kõige efektiivsema riigikorraldusega riigina on hakanud kõigutama kunagi laotud vundamendi lagunemine. Praegu meenutab see jenga torni, kus ühe klotsi peal seisab mitu korrust, ehk siis nüüd on hakanud mõju avaldama, et Eesti investeerib liiga vähe riigi IT jätkusuutlikkusse ja turvalisusse.

Eestis pakutavad riiklikud e-teenused on maailmas endiselt ainulaadsed. Dokumentide digiallkirjastamine, digitaalne aja broneerimine vaktsineerimisele ja maksude deklareerimine on vaid mõned näited harjumuspärasest loetelust, mida e-riigi kodanikena kasutame. Ehk teenused, mida riik pakub, ei ole eraldiseisvad teenused. Me ei saa valida, kas kasutame mingit teenust paberil või digikujul. Digilahendused on Eestis kõigi peamiste riigi avalike teenuste osutamisse sügavalt integreeritud.

Praegu eeldamegi digiteenuste kasutajatena üha paremat kasutajakogemust ja oleme e-riigi klientidena aina nõudlikumad.

Tagasi digiteerimise-eelsesse aega ei soovi meist keegi minna ning tegelikult pole see enam võimalikki. Riigi X-tee platvormi vahendusel kasutatavate teenuste arv on 2961. Ühes kuus tehakse 133 miljonit päringut. Riigikontrolli hinnangul muutuks seda hulka arvestades X-tee mittetoimimise puhul enamiku avalike teenuste osutamine peaaegu võimatuks. Mitteelektroonilise andmevahetuse asendamine oleks lisaks ajakaole ka ülimalt kulukas. Mõelge ise: kui üks päring oleks võtnud keskmiselt 15 minutit aega, oleksid eestlased X-tee kasutamisega 2020. aastal kokku 1345 aasta jagu tööaega säästnud. Ega me aja kokkuhoidu enam märkagi, sest oleme oma riigi pakutavate e-teenustega harjunud.