Vandeadvokaat Oliver Nääs FOTO: Sander Ilvest

Sideandmete saaga annab hea ülevaate sellest, kes Eesti õiguskorras mida täpselt väärtustab. Kuigi eelmine riigi peaprokurör pidas õigeks nimetada prokuröre suisa Eesti õigusriigi kandjateks, nähtub sideandmete juhtumist taas hoopis vastupidine.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Riigikohus tõdes oma suvises otsuses, et tulenevalt vastuolust Euroopa Liidu õigusega ei saa meie tänaste kehtivate seaduste alusel enam sideandmeid kuritegude uurimisel kasutada. Kuigi konkreetses asjas oli küsimuse all sideettevõtjate poolt juba säilitatud sideandmetele ligipääsu saamine ja kasutamine krimi­naaluurimistes, pidas riigikohus vajalikuks viidata ka teisele põletavale probleemile. Nimelt on Eesti riik pannud sideettevõtjatele kohustuse säilitada ühe aasta jooksul alates side toimumisest kõik sideseanssi puudutavad andmed, v.a side sisu. Riigikohus tõdes, et kõnealune regulatsioon on Euroopa Liidu õigusega vastuolus, kuna andmete säilitamise kohustus on üldine ja vahet tegemata, koheldes sisuliselt kõiki isikud potentsiaalsete kurjategijatena. Riigikohus ütles selgelt, et riik ei tohi saada ligipääsu riigi poolt pandud õigusvastase kohustuse alusel kogutud sideandmetele.

Asi selge. Võiks eeldada, et õigusriigis tehakse seejärel seadustes vajalikud muudatused ning püütakse esimesel võimalusel tagasi õigele rajale saada. Liiatigi olukorras, kus tegelikult olid sideandmetega seotud probleemid teada juba 2016. aastast, millest alates Euroopa Kohus kõnealuseid seisukohti on järjepidevalt avaldanud. Praktika on siiski midagi muud.