Kaarel Vanamölder: teiste kaotatud sõda Afganistanis?

Kaarel Vanamölder Foto: Erakogu

Kui meile oli Afganistani projekti perspektiivitus juba ammuilma selge, siis miks me 20 aasta jooksul selle muutmiseks midagi ette ei võtnud, küsib ajaloolane Kaarel Vanamölder.

Augusti lõpus võttis Taliban oma kontrolli alla Kabuli. Kukkus kokku umbes 20 aastat kestnud katse ehitada Afganistanist lääne standarditele vastav keskvõimu ja struktuuriga riik. Meediasse paiskunud fotod sündmusest mõjusid šokeerivalt: külma sõja algusest pärinevate Kalašnikovide ja granaadiheitjatega varustatud hõlstides «kitsekarjused kõrbest» surusid aastaid hoolega treenitud, kõrgtehnoloogilise relvastusega varustatud ja üles ehitatud Afganistani armee ja riigi hetkega põlvili. Kabuli lennujaama põgenemispaanika üksnes süvendas masendust ja ärgitas küsima: kuidas see võimalik on?

Eesti meediaski on tänaseks ilmunud kümneid artikleid, intervjuusid endiste ja praeguste sõjaväelaste, diplomaatide ja poliitikutega. Enamasti räägitakse neis sisuliselt sama asja: hõimusüsteemi alusel toimivast Afganistanist ei saanudki kujundada tsentraalse võimuga «tsiviliseeritud» riiki, seda sõda ei olnudki üldse võimalik võita. Toodi paralleele Nõukogude Liidu varasema ebaõnnestumisega, sõna võtsid praegused ja toonased veteranid jne. Otsekoheselt kirjutas Afganistanis teeninud Rene Toomse (Delfi 25.08.), et sõjaline missioon oleks pidanud asenduma tsiviilmissiooniga: me oleksime pidanud jagama neile televiisoreid.