/nginx/o/2021/06/01/13816361t1h4c34.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/09/14057507t1h3e9f.jpg)
- Paljudes Narva koolides pole eesti emakeelega õpetajat
- Mõned narvakad tahavad tänaval eesti keelt praktiseerida
- Keeleõppele tuleb lükata sisse senisest suurem hoog
Tänavusel õppeaastal on ligi paarkümmend tuhat põhikooliõpilast, kelle aktustel ja klassiruumides kõlab vaid vene keel, võõrkeeletunnid mõistagi välja arvatud. Suur osa neist on Narvas, kus kokku üheteistkümnes üldhariduskoolis napib endiselt eesti keele õppe võimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele, kirjutab kolumnist Mihkel Tikk.
Kahjuks pole paljudes Narva koolides tööl mitte ainumastki eesti emakeelega õpetajat. Kui mõni peakski tulema, väsitakse tihti kiirelt ning naastakse eestikeelsemasse töö- ja elukeskkonda. Seepärast on tarvis head kaasamiskogemused mujalt Eestist ja kaugemaltki siia meelitada ning Narva võtmes tööle rakendada. Alles vastalanud õppeaastal alustati esimeste eestikeelsete huviringide tööga, et noored saaksid ka mitteformaalses keskkonnas rakendada ja arendada oma eesti keelt.
Täiskasvanutest keeleõppurite võimalused on paranenud, eriti seoses eesti keele majade loomisega Tallinna ja Narva. Sel hooajal alustab 91 eesti keele õppegruppi 1456 keeleõppijaga. Narva eesti keele majas õpib neist 300.
Siiski jääb keeleõpe poolikuks, kui võõrkeelekasutus jääb vaid klassiruumi seinte vahele. Tallinnas ja Tartus on see lihtsam, kuna ümbritsevas linnaruumis kuuleb eesti keelt palju. Ida-Virumaal on see keerulisem, kuna ka avalikus ruumis on eesti keele rääkijaid väga vähe.
Umbes kaks kolmandikku vene emakeelega inimestest kasutab eesti keelt tööl või koolis, samas kui 2017. aastal oli sama näitaja umbes 19 protsenti.
Kuidas luua keskkond, kus eesti keel kõlaks muuhulgas ka töökeskkonnas, poesabades, teenindusasutustes ja bussipeatuses bussi oodates? Kuidas tuua eesti keel kollektiividesse ja mujale igapäevaellu? Kollektiivides ja poesabades kõlab vene keel, kui välja arvata kaupluste reklaamid, mis helisevas eesti keeles kõlavad kui hääled teiselt planeedilt. Õnneks on üksikuid, kes on mujalt Eestimaa paigust leidnud oma tee Narva, et eesti keel kõlaks nii klassiruumis kui ka väljaspool.
Umbes kaks kolmandikku vene emakeelega inimestest kasutab eesti keelt tööl või koolis, samas kui 2017. aastal oli sama näitaja umbes 19 protsenti, vabal ajal teeb seda kolmandik. Narvakatega suheldes on kogetud väga vastandlikke seisukohti eesti keeles suhtlemisel – on neid, kes suisa paluvad, et keele harjutamise eesmärgil nendega eesti keeles suhelda. Samas pole vähe juhtumeid, kus eesti keeles suhtlemisest keeldutakse ning palutakse vaid vene keeles vestelda.
Üks kohalik narvalane tõdes, et proovis nooremana aastaid erinevaid eesti keele kursuseid, kuid pidi nentima, et vaid 14 käände päheõppimine ning klassiruumis grammatikaharjutuste lahendamine teda suurt ei aidanud. Kuigi ta käib tihti Viljandis sõbrannal külas, andis ta alla pärast aastaid proovimist. Ainuüksi suured keeleõppijate arvud edu ei tähenda.
Keeleõppele tuleb lükata sisse senisest suurem hoog ning kasvatada nii eesti keele õppe mahtu kui ka kvaliteeti. Huvi selle vastu on nii lasteaialastest kuni väärikate ülikooliealisteni. Nii nagu tuleb häid ideid ja meetodeid eksportida Eestist välja, tuleb seda teha ka Eesti sees ning omavahel hästi toimivaid lahendusi ja nippe jagada ning sel moel Narva muu Eestiga rohkem põimida.