/nginx/o/2021/06/01/13816361t1h4c34.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/09/14057507t1h3e9f.jpg)
Tänavusel õppeaastal on ligi paarkümmend tuhat põhikooliõpilast, kelle aktustel ja klassiruumides kõlab vaid vene keel, võõrkeeletunnid mõistagi välja arvatud. Suur osa neist on Narvas, kus kokku üheteistkümnes üldhariduskoolis napib endiselt eesti keele õppe võimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele, kirjutab kolumnist Mihkel Tikk.
Kahjuks pole paljudes Narva koolides tööl mitte ainumastki eesti emakeelega õpetajat. Kui mõni peakski tulema, väsitakse tihti kiirelt ning naastakse eestikeelsemasse töö- ja elukeskkonda. Seepärast on tarvis head kaasamiskogemused mujalt Eestist ja kaugemaltki siia meelitada ning Narva võtmes tööle rakendada. Alles vastalanud õppeaastal alustati esimeste eestikeelsete huviringide tööga, et noored saaksid ka mitteformaalses keskkonnas rakendada ja arendada oma eesti keelt.
Täiskasvanutest keeleõppurite võimalused on paranenud, eriti seoses eesti keele majade loomisega Tallinna ja Narva. Sel hooajal alustab 91 eesti keele õppegruppi 1456 keeleõppijaga. Narva eesti keele majas õpib neist 300.