Rahvaloenduse hüüdlause kõlab: «Igaüks loeb!» Ja küsimus, kui palju meid on, on tõepoolest oluline. Maailma mastaabis oleme ikka väga väike rahvas, mistõttu on rahva suuruse kõrval isegi tähtsam meie vaimu suurus. Kui me ei saa suureks arvult, kas suudame suurtega võistelda teadmistes ja oskustes?
Seda selgitab rahvaloendusega samal ajal toimuv majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) uuring «Tean ja oskan». See uuring ei loe inimesi kokku, kuid annab suurt hulka meist küsitledes usaldusväärse info selle kohta, kui hästi meil lugemine (aga ka arvutamine ja probleemide lahendamine) välja tuleb.
Alates augustist on 13 000 inimest üle Eesti saanud kutse uuringus osaleda. Praeguseks on neist vastanud umbes 40 protsenti. Suurim probleem on see, et eri põhjustel ei ela ligi 20 protsenti inimestest oma rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Seda olulisem on vanemate, naabrite jt abi inimese uue aadressi teadasaamisel. Teiseks probleemiks on eri põhjustel keeldumised.
Kõige keerulisem on üles leida ja nõusse saada linnades ja linna lähedal elavaid 25–46-aastaseid mehi. Nii näiteks on Sauel ja Kohilas vastamisprotsent vaid kümme, Harkus ja Raplas 20; Maardus, Viimsis, Haapsalus ja Tartus 30 ning Tallinnaski on seni vastanud vaid veidi üle kolmandiku valimisse sattunud inimestest. Kõige paremini vastavad naised, kel vanust üle 35.
Et «igaüks loeb» kehtib ka siin, siis tahan kõigile inimestele, kes on kirja saanud, kuid pole seni uuringus osalenud, südamele panna, et teie vastustest sõltub see, kui suurena me maailmas paistame.
Soome kuulub koos Eestiga maailma pisiriikide hulka, kuid see pole oluline, kui vaadatakse, imetletakse ja püütakse jäljendada nende haridussüsteemi. Kas Eestis on 1,4; 1,3 või 1,2 miljonit inimest, on tähtis Eesti-siseselt, kuid maailma mastaabis pole see oluline. Palju kaugemale paistab, kas oleme 25 arenenud riigi hulgas tipptegijad või sabassörkijad, muu hulgas vaatavad seda ka siia investeerida kavatsevad ettevõtjad.
Nagu rahvaloendusel on ka uuringus «Tean ja oskan» osalemiseks aega märtsi lõpuni. Kui me selleks ajaks ei saa vastuseid pooltelt valimisse sattunud inimestelt, ei arvestata Eesti tulemusi vaimusuuruse pingerea tegemisel.
Erinevalt rahvaloendusest pole «Tean ja oskan» kohustuslik. Seda tähtsam on, et iga vastaja tunnetaks oma vastutust uuringu hüüdlause «Muudame koos meie kõigi elu targemaks!» elluviimisel.
Targad oleme siis, kui meil on ülevaade sellest, mida me teame ja mida mitte.
Uuring «Tean ja oskan»
• «Tean ja oskan» on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, mida viiakse läbi 25s arenenud riigis.
• Uuritakse 16–65-aastaste inimeste oskusi lahendada igapäevaeluülesandeid, mis puudutavad lugemist, arvutamist ja probleemide lahendamist internetis.
• Eestis viib uuringut läbi haridus- ja teadusministeerium koostöös statistikaametiga, seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
• Eestis uuritakse täiskasvanute oskusi esimest korda, maailmas on see seni läbiviidutest suurim uuring.
• Iga valimisse sattunud inimene esindab Eestis 70 endasarnast inimest.
• Tulemused avalikustatakse kogu maailmas 2. oktoobril 2013.
• Vt ka www.hm.ee/piaac ja Youtube.