Aune Valk: ka õppejõud on õpetaja

Aune Valk Foto: Jüri Luht

Eesti kõrgkoolide võimekus maksta konkurentsivõimelist palka on järsult kahanenud ega jõua riigi muule arengutempole järele, kirjutab Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Eesti majanduskasv on olnud oodatust kiirem ning haridus- ja teadusministeeriumi (ja meie kõigi) soov tõsta sellest ajendatuna õpetajate palka on igati arusaadav. Kuna riigi tähelepanu on juba pikemat aega olnud üksnes üldhariduskoolide õpetajate töötasude järeleaitamisel, on kõrvale jäänud kõrgkoolide õppejõud, kelle palk on õpetajate keskmisest üha enam maha jäämas.

Õpetajate keskmine palk tõusis 2020. aastal riigi keskmisega võrreldes 112 protsendini. Minister Liina Kersna hinnangul («Aktuaalne kaamera», 31.08) langeb see järgmisel aastal alla Eesti keskmise palga. Riigi pikaajaline siht on olnud, et õpetajate palk peaks olema riigi keskmisega võrreldes 120 protsenti ja sarnane teiste kõrgharidusega töötajate omaga. Just kõrgharitud töötajate palk võetakse õpetaja palga võrdluse aluseks OECD riikides ja seal on see 94 protsenti. Eesti õpetajad said 2018. aastal (viimased kättesaadavad andmed) palka 89 protsenti kõrgharitud töötajate palgast. Soomes oli see näiteks põhikooliõpetajatel 97 protsenti ja gümnaasiumiõpetajatel 110 protsenti. Eesti õpetajate palgatõusu vajaduses pole põhjust kahelda.