Ülle Ernits: õdede koolitusmaht vajab kibedasti uut kokkulepet

Madridi lähedal asuva haigla tervishoiutöötajad leinamas oma medõest kolleegi Estebani, kes suri koroonaviirusesse nakatumise tagajärjel. Foto: SUSANA VERA/REUTERS/Scanpix

Eriolukorra ajal ja järel sai tervishoiukõrgkoolide koostöö kõvasti hoogu juurde. Arendasime õe õppekava ja terviseteaduse magistriõpet, üleöö sündisid õppekavad neile, kes siirdusid appi tervishoiuasutustesse. Õpe toimus kõigil nädalapäevadel. Reageerisime paindlikult tervishoiusüsteemi abivajadusele, vahendades vabatahtlikke ja korraldades ümber praktikaid.

Samas ei saa tervishoiukõrgkool(id) olla keerulisel ajal tervishoiusüsteemi ainus varuressurss. Õppijad on õppijad ja neid õppejõu otsese toeta keerulisse olukorda panna ei ole kõige mõistlikum. On arusaadav, et teatud olukordades ja tingimustes pole teist valikut ning saadakse hakkama. Seda kinnitab möödunud aasta ja tänavune kevad. Kuid tervishoiusüsteemi turvalisus ja järjepidevus tuleneb planeeritud ja rahastatud koolituskohtade mahust, mis sisaldab ka reservi. Samas ei piisa õdede vastuvõtuarvust tervishoiusüsteemi järjepidevuse tagamiseks. Siin tuleb vaadata suurt pilti ja kõiki erialasid koos.

Arusaadav on, et eelarve seab piirid, kuid mida vähem on tervishoiutöötajaid, seda kaugemal on teenus.