Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AK Kalev Stoicescu: terrorismivastase sõja mõju USA välispoliitikale (4)

Kaos Kabuli lennuväljal augusti lõpupoole: USA õhujõud viimas lennukisse US Air Force C-17 Globemaster III riigist põgenevaid afgaane.
Kaos Kabuli lennuväljal augusti lõpupoole: USA õhujõud viimas lennukisse US Air Force C-17 Globemaster III riigist põgenevaid afgaane. Foto: Donald R. Allen/Scanpix

Joe Biden on juba viies järjestikune Ameerika Ühendriikide president, kes peab vastu seisma islami äärmuslikest vooludest võrsunud terrorismile. Tööpõld oli ja on ka tulevikus väga suur: Põhja-Aafrikast Kesk-Aasiani, Araabia poolsaareni ja Aafrika Sarveni. Probleemseid riike on seal palju, näiteks Liibüa, Süüria, Iraak ja Jeemen, kuid nende kohal troonib eriti praeguste sündmuste valguses Afganistan.

Al-Qaeda ja sellega seotud fanaatilised terroristid on Ameerikat rünnanud varemgi, näiteks New Yorgi Maailma Kaubanduskeskust (WTC) 1993. aastal ning USA saatkondi Keenias ja Tansaanias 1998. aastal, kuid tuhandete ohvritega brutaalne terrorirünnak Ühendriikide pinnal 11. septembril 2001, mis sihtis tuntumaid sümboleid (Pentagoni ja taas WTCd), oli täiesti enneolematu.

Tagasi üles