/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
/nginx/o/2021/09/07/14053810t1h1372.jpg)
- Ühistegelist ettevõtlust ei tohiks unustada
- Tulevikus tuleks investeerida taastuvenergiasse
- Kodanike vaba raha saab kasutada tulevikule mõeldes
Rahakad kodanikud võiksid panna õla alla taastuvenergiasse.
Üks ammu nähtud karikatuur kujutas börsimaaklerite kontorit. Üks maakler vaatas aknast talvist ilma ja mainis lund langevat. Maaklerid, tabades õhu võnkumistest, et «midagi langeb», asusid läbisegi hüüdma: «Müü lund! Müü lund! Müü lund!»
Praegu vaatlevad pensionifondidest rahakotte ja pangakontosid nuumanud kodanikud investeerimisümbrust ja kuulavad samuti hääli. Investeerida tuleks tõusvatesse väärtustesse ja pigem müüa langevaid väärtusi.
Põlevkivist tehti elektrit aastatagusega võrreldes poole vähem. Selle koha on enda kätte võtnud tuul, päike ja kahjuks veel metsast saetud puud.
/nginx/o/2021/09/07/14053811t1h03e4.jpg)
Üsna selge on aga, et tuul ja päike on need allikad, millest tulevat energiat on põhjust silmas pidada ja mida tasub ka muundada. Mingit põhjust pole arvata, et 20 või 30 aasta pärast on miski muu kvaliteetsema energiakandja rollis kui elekter. Nõudlus taastuvelektri järele vaid kasvab. Elektriautodegi tähendus keskkonnahoiule avaldub vaid siis, kui vool tuleb neisse toodetud päriselt taastuvatest allikatest. Puidu kui juriidiliselt taastuva energiakandja jätame siinkohal ukse taha. Kosuv elektrihindki annab märku, et oodatakse uut ja puhast energiat, ja seda oodatakse aina enam. Ehk on põhjust seda siis ka pakkuda? Juba on kaubakeskused rõõmustanud, et pensionifondide säästuraha on leidnud tee elektroonika- ja iluvidinateni. Tavalisest rohkem liikuvat ostjate selga mitmesugust talveriietust, ja seda taas rohkem kui mullu samal ajal.
Kuigi suurim makse üksikisikule pensionifondist lähenes poolele miljonile eurole, mis sobinuks täitsa korraliku päikesepargi rahastamiseks, on enamik summasid väiksemad. Just parasjagu nii suured, et sadades või tuhandetes osanikud saaksid ühiselt ehitada mõned tuugenid või laotada päikesevalgust vooluks muundama mõni järjekordne päikesepark.
Unarusse on paraku jäänud võimalus ühistegelisse ettevõtlusse (Eesti seadused näevad ette ka sellise ettevõtlusvormi nagu tulundusühistu) raha investeerida ja sealt edaspidi siis tulu saada. Kuigi suurim makse üksikisikule pensionifondist lähenes poolele miljonile eurole, mis sobinuks täitsa korraliku päikesepargi rahastamiseks, on enamik summasid väiksemad. Just parasjagu nii suured, et sadades või tuhandetes osanikud saaksid ühiselt ehitada mõned tuugenid või laotada päikesevalgust vooluks muundama mõni järjekordne päikesepark. Tõsi jah, eelmise aastani toetas riik päikesejaamade ehitajaid üsna korralike toetustega, aga see pidu sai läbi. Raha vabastamiseks nähtud poliitiline vaev jääb paraku poolikuks, sest neid kohti ühiskonnas, kuhu investeerida vaja, ei valmistatud piisavalt ette: jätkunuks toetused päikesevoolu toetamiseks, oleks põhjusi sinna investeerida olnud tänastel rahaomanikel rohkemgi. Nüüd oleks selle muutus – päikese- ja tuuleenergia toetustega jätkamine – arukas. Seadmete hinnad alanevad ning nõudluse tõttu kõrge elektrihind võib püsida mõnda aega. Mis saaks olla veel parem, kui kutsuda täna veel rahakad kodanikud appi ettevõtlikena elektrivärki arendama?