Juhtkiri ⟩ Postimees läheb Estoniale

Piirivalvelaev Kindral Kurvitsalt läksid osa liikmeid, nende seas ka uuringute juht ja Ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas, EVA-316 pardale. FOTO: Remo Tõnismäe Foto: Remo Tõnismäe

• Estonia vrakk tekitab ikka küsimusi
• Laeval hukkunute omastel on õigus teada tõde
• Postimees kajastab uurimise käiku

Postimees kajastab Estonia uurimist laeval hukkunute omaste poolt.

Kümne päeva pärast algab täiesti uus eraalgatuslik ekspeditsioon, et uurida parvlaeva Estonia hukkumisega seotud asjaolusid. Postimehe, Kanal 2 ja Kuku raadio ajakirjanikud on kaasas kogu ekspeditsiooni jooksul.

Postimees läheb uurimislaeva Sentinel ekspeditsioonile kaasa selleks, et ausalt ja kõigi meie käsutuses olevate ajakirjanduslike vahenditega kajastada, mis merel juhtub ja selgub. Nii nagu olime suvel ainsa Eesti meediamajana kaasas Rene Arikase juhitud riikidevahelisel ekspeditsioonil laeva EVA 316 pardal.

Arikase uurimisreis püstitas uusi küsimusi. Tõsi, tegu oli eeluuringutega ja lõpliku raporti avaldamiseni läheb veel aega. Ühe olulisimana selgus, et vööriramp, mis oli Evertssoni retke ajal 2019. aastal veel laeva küljes oma kohal, lebas Arikase retke ajal merepõhjas, toetudes laeva kerele. Lisaks takistas sonariuuringuid tundmatult allveealuselt saadetud salapärane raadiomüra. Samuti saabus Rootsi uurimislaev hukkumispaika neliteist tundi enne kokkulepitud aega.

Estonia uurimisel on Eesti algusest peale olnud Rootsi kõrval väiksem vend ja see võimuvahekord ei ole päriselt kadunud siiani. Paratamatult on tulnud sellega arvestada, sest riikliku uurimise juures on kaalul ka diplomaatilised suhted.

On siis arusaadav, et alternatiivsed teooriad Estonia huku kohta ei ole käibelt kadunud. Eraviisilisel uurimisretkel on nii mõneski mõttes vabamad käed kui riiklikul, samas varjutab nende erapooletust kahtlus ametliku tõe suhtes.

Ekspeditsiooni ja selle kajastamise suurim moraalne õigustus on asjaolu, et hukkunute omakseid esindavad organisatsioonid on endiselt täiendavate uuringute poolt.

Üks kõige järjekindlamaid Estonia huku ametliku seletuse kriitikuid on Margus Kurm, kes oli ise aastatel 2005–2009 valitsuse uurimiskomisjoni juht. Nüüd on ta oma kahtlused esitanud seitsme küsimuse kujul, millele soovib uurimislaeval Sentinel veealuste vaatluste ja sukeldumistega Estonia vrakile vastust otsida.

Postimees ei ole selle ekspeditsiooni korraldaja ega ka uurimisküsimuste püstitaja, vaid kajastaja, kes toob uudised Eesti inimeste ja kogu maailma ette. Maailmas on tavapärane, et eraalgatuslikke ekspeditsioone rahastatakse meediaõiguste müügi arvelt. Just selles – meediaõiguste ostja ja ka vahendaja – rollis ongi Postimees.

Meediaõiguste müük on üks osa kogu kõnesoleva ekspeditsiooni rahastamise viisist. Just meediaõiguste ostja ja vahendaja rollis on Postimees Grupp ja Duo Media äriettevõtetena sellele ekspeditsioonile oma rahalise õla alla pannud.

Postimees on olnud oma seisukohavõttudes ettevaatlik. Meie huvi ei ole midagi tõestada või kummutada, meie ainuke huvi on vahendada vaatlustega saadud infot tõeselt ja täielikult. Postimees oli erapooletu vaatleja Arikase ekspeditsioonil, Postimees on erapooletu vaatleja ka Kurmi ekspeditsioonil.

Kuid ekspeditsiooni ja selle kajastamise suurim õigustus on asjaolu, et hukkunute omakseid esindavad organisatsioonid on endiselt täiendavate uuringute poolt. Nad ei toeta seisukohta, et Estonia huku arutelu tuleks lõpetada, et mitte vanu haavu lahti kiskuda.

Lõppkokkuvõttes on tähtis see, et uue ekspeditsiooniga saab astuda sammu edasi täielikuma teadmise poole. Et hukkunute omaksed saaksid hingerahu, mida nad aastakümneid on otsinud.