Rainer Kattel. FOTO: Elaine Perks

Põhiseaduse järgi on president poliitik, kes on määratud ebaõnnestuma, kirjutab kolumnist Rainer Kattel

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Põhiseaduse järgi on Eesti president riigipea, kellel puudub sisuline võim. President ei saa teha poliitikat, küll saab ta aga riiki esindada. Seetõttu on alates Lennart Merist kujunenud arusaam, et presidendi roll on olla mingil moel ühiskonna südametunnistus. Iga president on seda ise moel interpreteerinud. Samas on selline heroiline riigipea roll täiesti ebarealistlik. Ühiskond ei ole ammu enam ühetaoline; erinevused ei ole mitte ainult loomulik osa tänapäeva ühiskondadest, vaid on palju valdkondi, kus mitmekesisus on väärtus iseeneses. Näiteks kultuuris, teaduses või majanduses on mitmekesisus sageli uute ideede ja arengu allikas. Ükski inimene ei saa täita mitmekesise ühiskonna südametunnistuse rolli.

Seega on meie põhiseaduse järgi president poliitik, kes on määratud ebaõnnestuma. Ja see on mõneti ka nii planeeritud hoidmaks ära riigipea autoriteedi liigset tõusu, vältimaks autoritaarseid võimuhaaramise katseid. Seega pole imestada, et presidentuur muutub poliitikust pigem eksperdi rolliks. Nii Kaljulaid kui ka Karis on selgelt laiahaardelised eksperdid ühiskonna asjades. Samas põhiseaduse järgi ei ole kellelgi vaja presidendi kui eksperdi nõu. Ehk kõige selgem näide sellest on, kuidas päevapoliitika ignoreeris Ilvese jääkeldriprotsessi. Ka eksperdina on president määratud ebaõnnestuma.