Vladimir Sazonov: Talibani «reconquista» ja Afganistani uus kodusõda

Saksa sõdur Afganistanis Kunduzi provintsis 2012. aastal. Saksamaa oli USA järel suuruselt teine jõud Afganistanis. Foto: JOHANNES EISELE/Scanpix

Talibani hiljutine võimuletulek Afganistanis ei tähista uut verstaposti mitte ainult selle riigi, vaid kogu piirkonna ajaloos. Mida on Afganistanis oodata? Suure tõenäosusega juhtub midagi sarnast sellega, mis juhtus Iraanis 1979. aastal pärast islamirevolutsiooni. Kuid on üks teatud erinevus: Afganistanis, kus haridustase on madalam, riik on mitu korda vaesem kui Iraan ja ühiskond veel konservatiivsem, tõotab islamiseerimine olla palju karmim, teisitimõtlejatele halastamatum ja veel vähem tsiviliseeritud, kui oli Iraanis. Afganistani nõrk riiklus on suures osas saanud omamoodi hõimudeüleseks moodustiseks riigis, kus sajad ja tuhanded hõimud on üksteisega vastasseisus.

Lisaks on Afganistani haridustase väga madal ning haridust annavad sageli ühel või teisel viisil konservatiivsed salafistlikud ja vahhabistlikud õpetajad. Need, kes tõesti toetasid läänestumist ja enam-vähem demokraatlikku lähenemist, on riigist kas juba välja rännanud või teevad seda. Need tegurid on oluliselt hõlbustanud ja aitavad endiselt kaasa islamistlike radikaalsete ideede kasvule. Pole juhuslik, et al-Qaeda valis omal ajal baasiks just 1990. aastate Afganistani. Kas 2021. aastal võib ka nii minna?

Kuigi Taliban lubas sallivamat lähenemist ja reforme, viitab nende tegevus vastupidisele. Taliban on juba avalikes kohtades keelanud muusika ning tapnud populaarse luuletaja ja laulja, rahvamuusika esitaja Fawad Andarabi. Selgub, et pole põhjust loota Talibani lubadustele näidata üles sallivust. Lisaks ootab Talibani tõenäoliselt konflikt rivaalitsevate terroriorganisatsioonide ISISe ja al-Qaedaga. Viimastele annavad Afganistani sündmused uue võimaluse ja on põhjust eeldada, et Afganistani ressursse võivad al-Qaeda ja ISIS kasutada rahvusvahelises terrorismis.