Kunnar Kukk: noorel tasub II sambasse koguda

Kunnar Kukk, andmeteadlane FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

• Oma pensioni maksmist ei tohiks jätta järgmise põlvkonna kanda
• Hästi valitud pendsionifond võimaldab inflatsioonist kõrgemat tootlust
• Kui sellest on vähe, valige pensioni investeerimiskonto

Rahvastikupoliitika toimetaja Lea Danilson-Järgi soovitust II sambast lahkuda (PM 19.08) eeskujuks võttes oleksin juba mõne aja pärast vaesem, kirjutab andmeteadlane Kunnar Kukk.

Olen 36-aastane, pensioni II samba makseid alustasin juulist 2003, hooajatöödel käinuna, regulaarselt tööl käies iga kuu alates 2007. aasta septembrist kuni tänaseni. Mu peres on üks koolieelik ja üks kooliealine laps. Avaliku teenistuse staaži on mul alla viie aasta, praegu töötan IT-sektoris.

28 aastat enne pensioniea algust olen tänaseks seisus, kus mu I ja II pensionisamba kogusumma ületaks summat, kui ma oleksin seda kogunud üksnes I sambasse. Täpsemaks minnes, 4 protsenti, mis esimesest sambast koos minu sotsiaalmaksu 2 protsendi osaga, saaksin kokkuvõttes juba hommepäev (28 aastat enne pensioniea saabumist) tänu II sambale (2 + 4 protsenti) koos I sambaga iga kuu 6,4 protsenti kõrgemat pensioni, kui oleksin ainuüksi I sambale toetunud ja ainuüksi raha I sambas hoidnuna kogu perioodi, mil olen teinud perioodil 2003–2021 II samba sissemakseid.

Tõsi, minu investeeritud 2 protsendiga ei ole ma veel kasumilävel, kuid sissemaksete jätkamisel samas tempos prognoosin kasumisse jõudmist kahe aasta pärast – ent ka siis on mul jäänud aastani 2049, mil peaksin pensioniikka kalkulaatori järgi jõudma, veel 26 aastat aega, et käia läbi nii tõusu- kui langustsüklid. Olen alates 2018. aasta augustist olnud indeksfondi koguja ja vahetanud ka fonde. Mu tänane II pensionisammas on kasvanud pikaajaliselt 2003–2021 Pensionikeskuse andmetel keskmiselt 7,7 protsenti aastas, samal ajal kui elukalliduse kasv samal perioodil on olnud väiksem.

See ei ole põlvkondadevaheline koostöö, kui vanemad kulutavad pensioniraha ning lapsed hiljem maksavad sotsiaalteenuseid.

Teisisõnu, mu vara hulk II pensionisambas on kasvanud kiiremini kui elukalliduse tõus ja ületanud elukalliduse kasvu. Lisan veel kahele sambale praeguseks III sambasse kogunenu, mis on tänaseks kalkulaatori järgi võrreldav suurusjärgus pensionilisaga, mis ma saaksin oma peres kasvava kahe lapse eest. Seetõttu ei saa ma kuidagi nõustuda Lea Danilson-Järgi soovitustega, et II sambast tuleks loobuda ja vanemate kohustused tuleks jätta ainuüksi laste kanda. Nõustun, et lapsed on olulised ja neist on rõõmu. Küll aga ei saa nägemus põlvkondadevahelisest koostööst tugineda sellele, et vanemad kulutavad pensioniraha ning lapsed hiljem maksavad kas sotsiaalteenuseid või tuulutatud pensioneid.

Väide, et II sambast loobumine tooks suurema pensioni, põhineb eeldusel, et pensionifondi kasv ajas on aeglasem inflatsioonist ja riik indekseerib pensioni I sammast kõrgemalt, kui 2 + 4 protsenti suudaks II sambas kasvada. Jõudsin tulemuseni, et vähemasti minuealistel, kel on pensionini veel umbes 30 aastat minna, tasub koguda ja järjepidevalt investeerida.

Lisaks Lea Danilson-Järg spekuleerib, et väheneva rahvastikuga kasvab laste osakaal pensionisuuruse määramisel. See on võimalik. Ent võimalik on ka tulevik, kus väheneva rahvastiku tingimustes hakkab tööturul mängima olulisemat rolli tehisintellekt, selle rakendused ja inimese olulisus majandusliku lisandväärtuse loomisel kokkuvõttes langeb ning näeme erinevalt Otto von Bismarcki algatatud üldisele pensionile lisaks rahvastiku toimetuleku tagamisel mudeleid, mis kompenseerivad tehnoloogiat, mitte järelkasvu. Või tuleb tööandjapension. Kuna me kumbki tulevikku ette ei näe, ei tasuks spekulatsioonidele tuginedes oma finantsilist elukaart kujundada.

Pealegi pakuvad tänapäeval juba kõik suuremad pangad suhteliselt madala tasuga indeksfonde nii võlakirjadele kui ka aktsiatele, mida on võimalik leida pensionikeskuse lehelt. Ei saa öelda, et pensionireform on üdini halb. Inimesed, kes tunnevad end investeerides ja oma portfelli ise kokku pannes kalana vees, saavad teha seda ise parimaid kirsse tordilt noppides, ent minusuguse tavakodaniku jaoks, kelle riskitaluvus on pensioniga mängides väiksem, on turvalisem paigutada raha regulaarselt indeksfondi kui seda käsitsi ise investeerida. Samuti on mõistlikumaks muutunud pensioni väljavõtmine.

Seepärast ärge lõpetage kogumist. Kui te ei ole oma II samba pensionifondiga rahul, leidke sobiva pikaajalise tootluse, haldustasu ja riskiastmega fond ning jätkake. Kui te ikka pole rahul ja olete endas kindlad, kasutage investeerimiseks Pensioni Investeerimiskontot. Nii panete aja enda kasuks tööle ning olete ise vastutuse võtnud oma elukaare eest praegu enne aega, mil enam tööturul suutelised väärtust looma ei ole. Kunagi see aeg ikka tuleb. Olles 30ndates, pole ma kindel, kas töö iseloom, inimese asend tööturul ja pensionid 30 aasta pärast on sellised, nagu me täna oleme harjunud ette kujutama.