/nginx/o/2021/09/05/14049432t1h3b5c.jpg)
Kuu ja mõned päevad on president Kersti Kaljulaidil aega sahtlite tühjendamise kõrval mõelda oma pärandile, enne kui ta ameti Alar Karisele üle annab. Erinevalt viie aasta tagusest ajast ei tulnud seekord ükski naiskandidaat isegi jutuks, niisiis jätkatakse Kadriorus meesliini pidi.
Nüüd, kui Kadriorus asenduvad kleidid ülikondadega, kas saame öelda, et naispresident oli Eesti naistele kuidagi kasulik? Kas on vähenenud palgalõhe? Kuidas on naiste võimalustega jõuda juhtivatele kohtadele? RagnSellsi juhtiv Kai Realo ütles intervjuus, et Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete naisjuhtidel on pidanud olema tugev protežeerija abikaasa või isa kujul. Tema sõnul on Eestis endiselt klaaslagi ja meesteklubi nii äris kui ka poliitikas.
Protežeejutu kinnituseks võib mõelda praeguse peaministri, haridusministri ja lapsepuhkusel oleva rahandusministri peale, kui tuua vaid mõned näited. Ka Kaljulaid on tuntavalt tahtnud olla osa meesteklubist, sest temalegi on mõned tuntud härrad redelit hoidnud. Kaljulaid on ka ise mõista andnud ning välja öelnud näiteks intervjuus Helsingin Sanomatele, et talle ei meeldi, kui temast räägitakse kui naispresidendist. Samas intervjuus on ta tõdenud, et tema töö on tagada põhiseaduses ette nähtud inimõigused ja vabadused ja sealjuures seista ka naiste õiguste eest. «Eesti naised ootavad minult seda,» ütleb ta.
/nginx/o/2021/07/14/13916959t1habd2.jpg)