Kairi Tilga: rohekirjaoskus massidesse

Kairi Tilga Foto: Johan-Paul Hion

Kodanike rohekirjaoskuse parendamist võiksid siinkohal Põhjamaade eeskujul vedada avalikud raamatukogud, Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga. 

Rohetiigri eestvedamisel arutati Paides toimunud arvamusfestivalil, kuidas viia ellu rohepööret kohalikul tasandil.

Taas tõstatus arutelul olulise teemana vajadus lihtsa ja arusaadava seletuse järele, mis asi on rohepööre ja kuidas on see seotud igaühega meist. Niisama tähtis kui on kliimakavade koostamine, taastuvenergia arendamine, tarkade lahenduste leidmine transpordi ja jäätmeprobleemidele, elurikkuse taastamine, on ka panustamine rohujuure tasandi teadlikkusse ja kultuurilisse muutusesse. Kodanike rohekirjaoskuse parendamist võiksid siinkohal Põhjamaade eeskujul vedada avalikud raamatukogud.

See, kuidas me kollektiivselt siin maalapil asjadest aru saame, otsustame ja tegutseme, algab igaühest eraldi. Kui riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil on regulatsiooni sätestamine võrdlemisi lihtne viis vajalike muutuste kiirendamiseks, siis kultuuriline muutus on midagi palju aeglasemat ja keerulisemat. Kuidas rääkida rohepöördest tavalise inimese keeles ühes tavalises Eesti väikelinnas? Kuidas mõista ja vähendada oma tarbimisjälge, omandada uusi oskusi, mis õpetaksid näiteks asju parandama, mitte ära viskama? Ja mis põhiline: kuidas õppida rohkem jagama ja laenama?

USAs, Lääne-Euroopas, aga eriti Põhjamaades on käinud arutelud, kuidas raamatukogud saavad panustada kestliku tuleviku loomisesse ja ÜRO säästva arengu eesmärkidesse juba kümme aastat.