Andrus Karnau: tulutult kogu rahva presidenti otsides

Andrus Karnau Foto: Sander Ilvest / Postimees

Paremäärmuslastele järele anda ja otsida kogu rahva presidenti, kellega perekond Helme ometi lepiks, on üsna tulutu tegevus. Pigem toob iga katse nendega ühist keelt leida hoopis vastupidise tulemuse, kirjutab ajakirjanik Andrus Karnau.

Äsja lõppenud presidendivalimised on ka järjestikku kolmandad, kus riigikogu on kokkuleppele jõudnud. Toomas Hendrik Ilves sai oma teise ametiaja riigikogus 73 poolthäälega, enne seda olid kolmed valimised lõppenud valimiskogus. Parlamendierakondade juhtide võime milleski kokku leppida on tavaline poliitika juba pikka aega.

Kersti Kaljulaid sai mäletatavasti 2016. aastal riigikogus 81 häält. Samal aastal valimiskogus eelnenud kandidaatide mahahääletus nagunii enam kunagi korduda ei saa, sest omavalitsusi on vähem ning «põldu», millelt hääli noppida, enam pole. Nii et aastal 2026 ootab Eestit tõenäoliselt ees taas samasugune poliitnärviline suvi, mille lõpetuseks selgub riigikogus presidendi nimi. Või ka mitte, kui riigikogu valimised 2023 suuri muutusi ei too ning 72 häälega ametisse saanud Alar Karis käitub korralikult ega jäta teda valinud poliitikute ootusi täitmata.